Natside poolt läbi viidud massimõrv juutide vastu, mis oma enneolematu suurusega maailma avalikkust vapustas ja N. Liidu osav valepropaganda varjutasid N. Liidu poolt läbi viidud kuriteod, mis suurelt ületasid natside oma. Aastate möödudes ja aatomiteadlaste ja spioonide Klaus Fuchsi ning abielupaar Rosenbergide abiga omandas Nõukogude Liit ka aatomrelvad. Jõuti olukorrani, kus selgus, et aatomrelvadega sõjas ei ole võitjat, mõlemad pooled hävivad!
Nüüd, kus esimesest aatompommi plahvatusest on möödunud peaaegu 70 aastat, on olukord hirmuäratavalt muutunud. Ameerika ja Venemaa kumbki omab üle saja aatomirelva. Peale nende omavad aatomirelvi Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Iisrael ja Põhja-Korea ja võib-olla veelgi mõned! Iraan töötab aatomirelva omamise suunas, et Iisraeli maa pealt ära pühkida ja Suurt Saatanat, Ameerikat pommitada! Tuumasõjale kõige lähem olukord valitseb mitmete luureorganisatsioonide andmetel India ja Pakistani vahel. India võib Induse jõe ülemjooksul jõe vett niimoodi kontrollida, et Pakistani rahvas, kes jõe alamjooksul selle veest oleneb, võib osaliselt joogiveest ilma jääda! Merevesi ei kõlba joogiveeks ega toiduvalmistamiseks. Inimohvrite arv aatomirelvadega sõjas võib tõusta miljarditeni!
Läänemaailma demokraatlikud riigid on oma kodanike eest hoolitsemiseks loonud pensioniplaanid erusolijatele, tervishoiukindlustused, töötaoleku-kindlustused ja töökaitse seadused, või on neid pidevalt täiendanud.
Üheks kõige kergemaks mooduseks demokraatlikes maades valimistel häälte kogumiseks on valijatele mitmesuguste hüvituste pakkumine, olgu see otsene rahaline hüvitus, valija vajaduste eest tasuta hoolitsemine või muud hüved, nagu paremad palgad jne. Säärased lubadused vajavad rahastamist, olgu siis kõrgemate tulumaksude või riigi või provintsivõlgade suurendamisega. Sellest hiilivad aga paljud poliitikud ja nende pooldajad ajakirjanduses mööda. See on ebaaus. Selle tagajärjel on enamikes demokraatlikes maades tekkinud tohutult suured riigi, provintside, osariikide ja linnade võlad! Näiteks Kanadas ja Ameerikas ületavad need sisemajanduse koguprodukti – SKP. Need võlad tuleb praeguse generatsiooni lastel ja lastelastel kinni maksta. Need võlad on tehtud ilma nende käest luba küsimata! Eestis on säärased võlad üsna madalad.
Kaua aega lepiti sellega, et avalikus sektoris, mitmesuguste valitsuste juures olid töötajate palgad madalamad kui erasektoris, sest seal polnud karta töökoha kaotamist eraettevõtte pankrottimineku või töökohtade koondamise tõttu. Siis aga vasakpoolsete poliitikute survel anti ka avalikus sektoris töötajatele ametiühingu moodustamise ja streikimise õigused. Sellega leiti omale rohkem poolehoidjaid. Tagajärjeks oli, et avalikus sektoris töötajad kasutasid ära neile antud õigused, mille tagajärjel nende palgad ja hüvitused on paremad kui erasektoris töötajate omad. Paljudel juhtudel on need rahastamata.
Lõpmatuseni ei saa võlgu teha. Mis juhtub ühiskonnas siis, kui valitsused ei suuda enam kodanikele antud lubadusi täita? Kas võlad likvideeritakse hüperinflatsiooni kaudu, mis muudab raha väärtuse peaaegu nulliks, nagu see juhtus Saksamaal peale Esimest maailmasõda või murtakse antud lubadusi? Igal juhul tekivad ühiskonnas suured pinged, mis võivad viia vägivalla kasutamiseni ja mõne uue diktaatori esilekerkimiseni.
Praeguse generatsiooni poolt jäetud pärandus on murettekitav!
Tarvo Toomes