Telli Menüü

Karla kalendrisaba: Kõrtsi on vaja

On vaja jah ja kohe ädasti. Ma poleks selle peale tuldki, aga Jaagup tuli jälle juttu ajama ja minu kui endise aja inimese käest nõu küsima. Ega mul seda nõu kah alati kohe käepärast võtta ei ole, aga ädaga akkad mõtlema. Uskuge vai mitte, aga sellest on teinekord abi. Eriti kui mõtled selle otsaga, mis mõtlemiseks loodud.

Jaagup kaebas, et tema meelest on need meie asjad siin linnas ästi nirud ja muutkui nirumaks lähvad. Tema jälgib neid asju hinternetist, loeb ardikkelisi ja komendaarisi. Nende kaudu on ta jõud järeldusele, et meie rahvuslik küna on küllakile vajund. Kõik rammus sulp voolab rentslisse ja notsud jäävad nälga.

Jaagup ütles, et tema mäletamist mööda on eestlastele alati meeldind ärbelda. Vanasti kelkis igaüks, et sina võid ea olla, aga mina olen parem. Nüid on vastapidi: üteldasse, et mina võin ju tsipa äbarik olla, aga sina ei kõlba kuskile. Nii et kui ennevanasti olid eesti inimesed ead ja paremad, siis nüid on alvad ja alvemad. Alguses kakeldi seltsimaja pärast, siis mindi kerikute kallale ja nüid lõpuks on kaks kakelust ühendatud, et riid oleks rammusam. Muutkui lüiasse nii et mõlemal poolel on pead paistes nigu pagari kassil. Küsis, kuda minu nooruses asjad käisid.

No minu noorpõlves olid asjad lihtsad ja selged. Igas külas oli kerik, kõrts ja seltsimaja. Kui ei old külas, siis ligidal alevis, aga igal oli oma selge otstarve ja kindel publikum. Kes tahtis laulda, tantsida vai näitemängu kaeda, läks seltsimajja. Kes tahtis palvetada, läks keriku. Kel oli isu tüli norida ja karvu kakkuda, läks kõrtsi. Nüid on meil siin seltsimajadega veike vahe sehes – üht pole enam ja teist pole veel. Kerikutest on muist kadund, mõni veel alles, aga oma kõrtsi pole meil kunagi old. Kraaklejad ja kisklejad on oma kindla kantsi puudumisel akand ädaga pühakojast peavarju otsima. Ei peagi enam peris loll olema, et kerikus peksa saada, targale võib kah tohlakas sadada. Ega kedagi vist lausa altari ees ei klobita, aga ukse taga uulitsal vai hinterneti komendaarides antud obadus teeb kah aiget. Papid pagevad, köstrid kaovad, kellamehed laiutavad käsi ja proovivad kerikuid kudagi käigus pidada.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi