Tegelikult pole peljata kah miskit. Kellelt sa küsid, kui keski sind ei tunne ega mäleta. Telehvon on ommukust õhtani tumm, isegi pekulandid ei kõlista ega paku kargukindlustust vai sootsamate tingimustega matusetalitust. Aga arve saadetasse ikke iga kuu ja igakord ivake suurema summa peale. Nigu trahviks, et nende pakutud teenuseid ei kasutata.
Nii ma siis siin omaette konutan ja toetan end sellele kehaosale, mis reitest kõrgemal, aga seljast madalamal ja mille rahvakeelset nime ei sobi kirja panna. Kui sobiks, siis ütleks, et terve elu on sinna läind. Aga mõtelda proovin küll ikke selle ülemise otsaga, mis mul nigu kõigil kõigub kaela otsas, ainult sõber Vollil on naela otsas. Olgu sest kasu vai mitte, aga proovima peab.
Einoh, ivake kasu ikke on, seda ma nimetasin juba esimeses parakrahvis. Kolmandas unustasin ära, nii on see elatand inimese mälu. Vata inime on sedasi loodud, et tahab alati miskit uut avastada ja siis uhkustada, et kae, mis ma leitsin. Aga kui ta noor on, siis arvab, et kõik mis leidmist väärib, on päratu kaugel. Ja siis ta muutkui litsub minna, üle mägede ja jõgede, läbi laia laane ja tiheda võpsiku. Kui esimesel päeval miskit ei leia, siis teisel paneb aga auru juurde ja nõnda edesi. Ei tule pähegi, et sedasi aina leekides ja igi pühkides ei leia ega avasta tuhkagi. Mida sa ing leiad, kui ei tea täpselt, mida otsid. Tuled pettunult koju tagasi, ingeldad natuke ja akkad uut pikemat reisi kavandama.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
