Telli Menüü

Karla kalendrisaba: Vestlesin Volliga

No ta kõlistas, noh. Ikke seesama Volli, kes oma teise nime vabarnapõesast leidis. Ega mul miskit tema vasta ei ole, aga kudagi kõhedaks tegi, sest tema juttudel on alati veike vimka sehes. Umbes nii, et kui lõpetad, siis jääb Volli Volliks, aga Karla lolliks. Vata tema on oma vanusega veel sealmaal, kus rühib mäetippu, aga mina lasen juba ludinal allapoole.

Ega seal mäe otsas kah tuhkagi ole, aga ega mina akka seda poisile seletama. Las ronib ja avastab ise. Aga kõne ma võtsin vasta, sest minu eas ei saa tutvit valida, äkki läheb seegi ainuke kaotsi.

Eks poiss akkaski kohe veeretama, et temal abi vaja, otsib endast rikkamat. No mina laenu ei anna, sest vanasõna kohaselt olevat see kõikse kindlam viis sõbrast lahti saada. Nii ma talle kavatsesin ütelda, aga tema oma kiirema mõtlemisega jõudis ette ja rahustas mind, et ega tema sellest maisest mammonast ei kõnelegi. Et rikas on see, kes palju õppind. Nojah, aga veel rikkam on see, kel õpitust miskit meelde kah jäänud. Minul juba aju õre nigu sõel. Ei pea ühtki tarvilikku tarkust kinni. Kui miskit jääbki sõelale, siis ehk sihuke asi vai sündmus, mida ültse pole juhtund.

Poiss jätkas, et just nende vanasõnade küsimus teeb talle muret. Et mõnele tuleks uus ürp selga tõmmata, siis saavad tänapäevased inimesed kah aru. Et tema muutkui sibab ringi nigu iir ja otsib magavat kassi, kelle suu on nii irvakile jäänd, et tema saaks sisse lipsata. Mina omalt poolt oiatasin, et sihuke suur tükk võib kiisu suu lõhki ajada. Poiss kohe vasta, et näe, üks tark oskab rohkem vastata kui ühessa lolli küsida.

Volli taipas küll, tark poiss nigu ta on, aga kahjatses, et tema nisukest poodi ei tea, kus sihandseid kottisi müiasse. Soovitas, et akaku ma ise otsima, mul ju aega on. Utsitas veel tagast, et küll ma leian, julge pealeakkamine on pool võitu.

Mul akkas sihukesest tunnustusest lausa ea meel. Küsisin omalt poolt, kas ta teab, kust saaks ead tugevat kotti osta. Nisukest, kus ülekohus kah sees seisaks. Poiss imestas, et milleks sul seda vaja? Mina kohe vasta, et miskit peab ometi kotis olema, tühi ei seisa ju püsti.

Volli taipas küll, tark poiss nigu ta on, aga kahjatses, et tema nisukest poodi ei tea, kus sihandseid kottisi müiasse. Soovitas, et akaku ma ise otsima, mul ju aega on. Utsitas veel tagast, et küll ma leian, julge pealeakkamine on pool võitu.

Kassa näe, jõudiski poisisunnik mulle kärna ära panna. Pool võitu jah, aga kump pool? Esimene vai tagumine? Ülemine vai alumine? Sisemine vai välimine? Vasak vai parem? Temal lihtne soovitada, aga kuda ma selle teise poole leian, kui valikuvõimalused nii suured, et ajavad vanainimese kuplialuse täitsa sassi. Karta on, et leiagi, ja mis ma siis selle pooliku võiduga peale akkan?

Volli teab väga ästi, et mina poolikuid asju ei kannata. Kui ta jälle peaks kõlistama, siis teen, nigu ei saaks eesti keelest aru ja vastan: „Rong number!“

Loe edasi