Kui inimesel on palju aega käes nigu minul, siis ta võtab ajaviiteks kätte ja uurib perra. Lõin leksikonna lahti ja leitsin ühe lehekülje pealt seletuse, et see on nisuke omadus, mis käsib inimesel püida aina eaduse poole.
No see kõlab ju peris kenaste, aga minu isiklikus leksikonnas, mida pole kirja pantud, on tal jusku veel parem tähendus. See on kokku pantud kahest sõnast: noorus ja vanadus. Vata ega vanadus polegi miskit muud kui ilisem noorus. Sõna esimene ots on nihutatud alhvapeedi peramise otsa poole ja ongi kõik. Las ma seletan.
Ega ükski noor ei usu, et tema kah kunagi nii vanaks ja tobedaks saab. Vana kah ei usu, et tema kah kunagi nii noor ja tobe on old. Vähemasti ei taha ta seda mäletada.
Noored inimesed arvavad, et vanad on lollid. No las nad arvavad, see on noorte eesõigus. Aga vanad teavad, et noored on lollid ja see on nende eesõigus. Ega ükski noor ei usu, et tema kah kunagi nii vanaks ja tobedaks saab. Vana kah ei usu, et tema kah kunagi nii noor ja tobe on old. Vähemasti ei taha ta seda mäletada.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
