Oleks pidanud Matis Leima ettekannet Setomaast ja setolastest salvestama. Miks mulle oli jäänud mulje, et õpitoas kuulame vaid pillilugusid ja õpime tantsusamme? Küllap sellepärast, et eelneval õhtul oli nõnda eesti täienduskooli vastlapäeva trall veerenudki. Kiiora tõmbab küülikuid kübarast, olge valmis. Täpsemini (kaap)kübarast, kaabust või kõva nokaga mütsist nimega kartus.
Setosid on surutud, küll esialgu maakonna piiridesse ja praegu (omatahtsi) piklikuks Setomaa vallaks, aga alati kahe kultuuriruumi vahele juba sajandeid ning nüüd veel kahel pool lukustatud kontrolljoont. Enamik setosid on meie pool joont. Neid on kokku 12 500 (võrdluseks võrokaid 80 000+). Aga vaenuõhutajariigi pool joont? Matis, kes oli võtnud ettekande enda peale, ei teadnud täpselt, kas mõnisada või mõnikümmend. Uinuvaid setosid aga üüratu hulk. Nii nimetavad õigeusklikud sellest ilmast lahkunuid. Sugulased ei pääse enam nende kalmudele ega oma sünnipaikadesse, mis on hingele ettekujutamatult raske.
Setomaal ilmus läinud novembris Ahto Raudoja sulest raamat „Eesti ja Vene vahel – minu lood Petserimaalt“, mis on reaktsioon olukorrale, kus koroona-aastad ja Ukraina sõda on läbi lõiganud kahel pool piiri elavate setode suhtluse. Raamatusse on koondatud teisel pool piiri asuvate külade, lihtsate inimeste ja mälestiste lood.
(Vabariigi aastapäeval oli Vikerraadios intervjuu raamatu autoriga raamatust: vikerraadio.err.ee/1609943479/ahto-raudoja-lood-petserimaalt-eesti-vabariigi-sunnipaeval)
Usk on see, mis setosid eestlastest eristab. Nende usk on väga tugev, samas kui põhjapoolsetel hõimlastel kipub see olema leige. Meile ju suruti usk vägivaldselt peale tingimusega, et loobuksime oma pühapaikadest ja uskumustest. Matis kirjeldas, et setodel ei lõhutud nende põlise viljakusjumala Peko kujusid ega keelatud rahval temaga suhtlemast. Nad elasid ja elavad siiani sõbralikus harmoonias.
Esineja naljatas, et vahel olla kuuldavasti sõlm ,,nihkunud“ kõrtsi või kirmasele (külapeole) minnes vasakule ja õhtul koju minnes taas tagasi oma algsele kohale. Ta näitas hiljem ka ette, mismoodi ja miks naised ühtviisi ja mehed sootuks teisel kellaajal teistviisi tantsivad.
Kui idanaabriga jagavad setod usku, siis keelt pigem meie ja teiste soome-ugrilastega. Nad pidid üritama läbi saada oma naabritega iga nulga nurgas (Setomaal on 12 nulka, maajaotust), samas näiteks ei vaadatud venelasega abiellumisele juba vanal ajal hästi. Piiritaju on olelusvõitlusel alati terav olnud.
Ettekandes kuvati meile, 25 ringis saalisviibijale, huvitavaid kaarte ning ka näiteid rahvarõivaist, mis samuti erinevad suuresti teistest Eesti omadest.
,,Seto naise uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Kesksel kohal oli ehete seas suur sõlg. Sellele lisandus palju hõberahadega keesid ja kette. Ehete rohkus näitas ka talu rikkust. Seto naised kandsid ehteid komplektidena, mis elu erinevatel perioodidel muutusid. Hõbeehete hulk saavutas maksimumi mõrsja- ja sünnitusealistel naistel. Viimaks kandis vana naine vaid üht keed, seega sama palju kui lapseeas,“ saab lugeda internetist www.rahvaroivad.ee
Pillimehel olla õnn suuta riietuda oma särki nimega hame ehk siis hamõhsse 1 minuti ja 43 sekundiga. Seda on mitu korda aja peale läbi proovitud. Naistel ei ole sättimine sugugi nii kärme tegu.
Matis rääkis ilmekalt märkidest ja teabest, mida edastasid rahvarõiva detailid: erinevad peakatted (neiudel vanik, abielunaistel peasiidid ja linik), hõbeehted ja meestel vöö. Kui mehe kirivöö on sõlmitud vasakule puusale, on ta vallaline, kui paremale, on abielumees. Esineja naljatas, et vahel olla kuuldavasti sõlm ,,nihkunud“ kõrtsi või kirmasele (külapeole) minnes vasakule ja õhtul koju minnes taas tagasi oma algsele kohale. Ta näitas hiljem ka ette, mismoodi ja miks naised ühtviisi ja mehed sootuks teisel kellaajal teistviisi tantsivad.
Ülemsootska ning Peko kiiora
Olete ilmselt kuulnud setode ülem(b)sootska valimisest. Ülemsootska peab sidet Pekoga ning sõnumid saabuvad unes. Sarnaselt presidendile – kui oled pidanud ülemsootska ehk seto kuninga ametit, siis oled elulõpuni sootska, nii on ka Matise isa puhul. Siinjuures soe soovitus kuulata Vikerraadio saadet „Käbi ei kuku“, kus külas isa ja poeg Leima Leimani külast: https://vikerraadio.err.ee/1609827823/kabi-ei-kuku-aarne-ja-matis-leima
Ülemsootska valimist lahti seletama ei hakka, aga see on ainulaadne nähtus. Märksõnadeks põimukuu (august), seto kuningriigi päevad ja pakud, millel kandidaadid seisavad. Praegune ülemsootska on muusik Jalmar Vabarna. Ansambli nimi Kiiora on ülemsootska valitsusSAU (kepp) ja ennekõike Peko sõjanui.
Keelehuviliste rõõmuks ei jätnud Matis mainimata keele omapärasid. Ta luges ette katkendeid ja tõi näiteid, kõrvutades sarnaseid võro ja seto sõnu. Mõnede sõnalõppude kõrisulghäälikut (meie ütleme „mehed“, nemad mehe’) tähistatakse „ülakomaga“, varem vahel ka q-tähega, mis võib segadust tekitada. Kui näed tekstis q-tähte, ära seda välja häälda, see on hoopis „õh“ heli. Setode suus on lisaks kaks õ häälikut.
Setomaa lipp oli esimene oluline sümbol, mida meile tutvustati. See valiti 2003. aastal. Aga setodel on ka oma hümn, mille trio ka esitluse lõpul ette kandis. Hümni sõnad võtavad kokku piirkonna ajaloo.
Tartu College’i saali kokkutulnud said laulda koos Kiiora poistega – Matis Leima, Laurits Leima ja Mihkel Sildojaga regilaulu põdra mahalaskmisest ja nautida hoogsaid pillilugusid ning õppida selgeks paar seto tantsu. Enama kogemiseks tuleb oodata vabariigi aastapäeva üritust. Ikka Tartus, suurima setode linna nimekandvas Kanada kantsis.
Kui juhtute augustis Eestis olema, minge Luhamaale kohalikukeelset rokkmuusikali Seto Odüsseiat vaatama. Selle helilooja on Matis ise ning selle loojad on pälvinud mitmeid kultuuriauhindu.
Suur tänukummardus Kiiora ja eriti Matise ees põhjaliku katõ ilma veere päälse tutvustuse eest, mis suurt lugupidamist kinnitas.
