fbpx
Telli Menüü

Kas Eesti peab ikka olema „nüüd siis Vabariik“?

Võimulolijate, peavoolumeedia ja Eesti Vabariigi kodanike hulgas on ilmselt küllaltki palju, kes on väitnud, et Eesti on kõigi riigikordade ajal saanud hästi hakkama.

Üheks riigikorraks on peetud „nõuka“ või „nõukogude“ aega: justkui NSVL polekski Eestit okupeerinud, annekteerinud ning muutnud üheks NSV Liidu haldusüksuseks nimega ENSV. Vaatamata sellele, kas või millisel määral NSVL rakendas eestlasi ENSV haldamisel, võib järeldada, et aastal 1991 poleks iseseisvust ihkavad eestlaste juhid hakanud arvama, et: ENSV oli loodud ja NSV Liitu astunud eestlaste tahte kohaselt; aastal 1918 loodud Eesti Vabariiki pole otstarbekas ennistada enne juunit 1940 olnud olukord, vaid deklareerida ENSV lahkumist NSV Liidust. Justkui tajumata, et alates aastast 1721 olid eestlaste maa ja eestlased olnud osa Tsaari Venemaast ning NSVL oli, aastal 1918 loodud Eesti Vabariigi Teise maailmasõja keerises oma alluvusse okupeerinud, annekteerinud ja jõuliselt genotsiidi teostades: lootnud Eesti lõplikult Venemaa osaks muuta.

Alates 20. augustist 1991 hakkasid iseseisvuse taastajad Eestit muutma kaherahvuseliseks riigiks: ilma rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja nõusolekut taotlemata. Möödunud sajanditel toimunu kohaselt tuleb tõdeda, et eestlased pole iialgi soovinud elada koos ei sakslastega ega venelastega – ja nii oli okupatsioonieelse Eesti riigielu korraldatud ainult eesti keeles: vähemusrahvustel oli täielik õigus oma keelt ja kultuuri viljeleda nende endi ühiskonnas, ilma et eestlased oleksid mingil viisil nende tegevust tauninud.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi