Kohtumisel selgitas värske piiskop, kuivõrd suur diasporaa on, eriti Siberis, kus eesti kogukondade vahel võib olla enam kui tuhat kilomeetrit. Teadagi aga pole piiskop saanud neid veel külastada tänu juba pea kolm aastat kestnud vene agressioonisõjale. Küll on ta aga tänavu mitmel korral Põhja-Ameerikas olnud ametiasjus, see visiit on juba kuues. Kokku on ta tänavu võtnud ette tosina sellist külaskäiku.
Vaimulikud sisenesid pühamusse, õp Kadakas E.E.L.K. tavakohaselt mustas talaaris, piiskop Sander järgnes oma heledas ametirüüs, mitra peas ja sau käes. Koguduse hingekarjane süütas kolmanda advendiküünla ning viis läbi algliturgia. Advendiaeg on andeksandmise ja lepituse ajaks mõeldud. Vanast Testamendist luges õp Kadakas kogudusele ette Jesaja 40: 1-11; Uuest Testamendist Pauluse kirjast roomlastele 5: 4-13.
Enne jutlust avaldas piiskop Sander soovi kogudusele ja külalistele esitada Agricola kiriku „Estonia“ klaveril aastaajale sobiva pala. Selleks oli ta valinud Anna Haava luuletuse „Sa südames nüüd pane“ mõjul Matis Metsala loodud viisi. Laulu teine ja kolmas rida on „kõik küünlad põlema // ja ära pimedusel seal aset anna sa“. Piiskop esitas virtuooslikult lühikese helindi.
Jutlus põhines Luuka evangeeliumi kolmandal peatükil, Ristija Johannese jutlusel, mille piiskop Sander täispikkuses ette luges. Seda mõtestas ta lahti nii, et isegi kuigi Püha Johannest on kunstis kujutatud küll kõige karmima Jumala sõna kuulutajana, on ta iseloom siiski oluliselt käsu ja armu vahel. Jumala sõna sai Johannes kätte kõrves, ning ta tuli Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas nii armuõpetust kui ka meeleparandusristimist pattude andeks andmiseks. Nagu prohvet Jesaija varem ette loetud sõnadega. „Hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage tema teerajad!“ Lisades hiljem – kandke meeleparanduse vilja! Kellel on kaks vammust andku sellele, kel ei ole, kellel on rooga, tehku nõndasamuti.
Johannest võib kolme iseloomu teguriga kirjeldada – alandlikkusega, kahtlevusega ja lihtsusega (nagu piiskop rõhutas, ütles ju Martin Luther: kes ei kahtle, ei usu) ning kolmandana oskust ennast kehtestada teadmises, et ka meie peame kaduma. See on kokkuvõtlikult kristlik tee.
Vaimulikud jagasid siis armulauda. Orelil saatis teenistust Juha Tikkanen. Jumalateenistusele järgnes kohvi- ja mahlalaud magusaga, oli võimalik piiskopiga tutvuda ning kuulda ta kogemustest nii siin Ontarios kui USA ida- ja läänerannikutel. Ees ootas piiskop Sanderil ja ta abikaasa Liinal sõit Hamiltoni, kus ta peab jõululaupäeva jumalateenistust. Enne seda, 22. detsembril õnnistab ta diakoniks Peetri kirikus praktikant-õpetaja Karl Paju, kuhu kõik on kutsutud. Rõõmupühapäeva sõnumi saanud, asusid siis kirikulised koduteele läbi hallist taevast tuleva lobjaka, mis ei suutnud südametes kustutada küünlaleeki, mille vaimulikud ja Anna Haava sõnad olid süüdanud.
