Kui Postimees küsis, miks ta selle eksami tegi, vastas minister, et venekeelselt avalikkuselt on tulnud palju kriitikat keeleeksami ülesehituse kohta. „Kriitikale on raske vastata, kui sa ise ei tea,” lisas ta.
Ossinovski ütles ka, et teda üllatas mõne küsimuse puhul, kuivõrd keerulisi asju küsitakse. Tema hinnangul ei mõõda sellised küsimused mitte ainult keeleoskust, vaid eeldavad ka teatud abstraktset mõtlemis- ja eneseväljendusoskust.
Keeleseadusega on kehtestatud kuus keeleoskuse taset (A1–C2). Huvitav, et kõrgeimat, C2 taset Eestis testida ei saagi ega riiklikult seda ei mõõdeta. Miks? Nii võetakse ju andekatelt keelekasutajatelt võimalus end edasi arendada ja oma oskusi kontrollida.
2013. a sai eksami sooritanutest C1-taseme kätte vaid 33,6%, keskmiselt 54 punktiga. Nii et ministri saavutus on tõesti muljetavaldav. Mida kõrgem on eksami tase, seda vähem on muidugi neid, kes seda soovivad sooritada. Oma isiklike kogemuste põhjal on Ossinovskil nüüd plaan lasta Tartu Ülikooli teadlastel analüüsida eksami sisu ning Keeleinspektsioonil kontrollida eesti keele kursuste kvaliteeti. Ajakirjanik Rein Sikk, kes pani oma võimed C1 keeleeksamil samuti proovile ja sai 89%-lise tulemuse, leiab, et see eksam kubiseb igasugustest küsitavustest ja on liiga bürokraatlik (EPL, 12.03.13.).
Kui 1989. a puhusid Eestis juba vabamad tuuled ja eesti keele säilitamine sai prioriteediks, hakati nõudma umbkeelsetelt töötajatelt (eriti teeninduse ja meditsiini sfääris) eesti keele oskust. Nad käisid õhtuti kursustel ja pidid sooritama ka eksami. Kahjuks oli tollane õppesüsteem läbimõtlematu ja ülearu keeruline. Kuidas suudaks keegi, kes pole kunagi eesti keelt õppinud ega kõnelnud, hakata rinda pistma keskkooli grammatikaga!? Nendel kursustel tulnuks rohkem tähelepanu pöörata vestlus- ja suhtluskeelele. Paljud lõid siis käega ja vahetasid isegi elukutset. Kuigi nüüd on keeleeksami küsimustik ekspertide poolt koostatud, on see ikkagi Euroopa raskemate hulgas. Mõtlemapanev fakt − Eestis on kõrgtaseme eksamil läbikukkujaid 66%, millega ollakse Euroopas esikohal; Lätis on see näitaja 45% ja Poolas kõigest 16%. Siiski on Eesti üks väheseid riike, kus keeleeksami sooritamine on tasuta ja seda võib teha koguni mitu korda. Hea seegi!
Pole mingit kahtlust – kõrgtaseme eesti keele eksam on mitte ainult keeleoskuse, vaid ka võimekuse ja intelligentsuse proovikivi. Peaasi, et see eksami sooritajatele hirmutavalt ei mõjuks ja teisest rahvusest inimesi eemale ei peletaks.
Elle Puusaag
