Keerulisel viirusajal balletisõbrana Estonia teatris
okt. 16, 2020
Estonian Life No. 42 2020
Inglismaal elades tunnetan ma hästi rahva hirmu koroonaviiruse ees, sest muid uudiseid praktiliselt polegi kui Covid. Meedia võimendab seda hirmu, otsides (ja leides!) värvilisi lugusid probleemidest, kannatustest, kartlikkusest, töö- või rahapuudusest, surmast. Sellepärast on Tallinn minu jaoks kui oaas praeguses liivakõrbes. Minu teada ei tööta Londonis ükski teater, ehkki ühe mehe/naise monolooge on siin-seal tehtud ning muidki eksperimente korraldatud, kus publikut on tavapärasest vähem. Eriti kannatab ballett, mida pole võimalik praktiseerida üksteisest kaugel või klaasseinte taga seistes. Etendunud on üks lühiballetiõhtu, kus tantsis abielupaar, kes samal aadressil elades said vähemasti koos harjutada. Ka on English National Ballet äsja teatanud, et novembris toimub mõni lühiballetiõhtu, ent tavapärased „Pähklipureja“ etendused detsembris jäävad kõik ära. Tallinnas aga on kogu teatrielu taastunud täies mahus.
Eesti Rahvusballeti juhiks sai mullu sügisel Linnar Looris, kes kunagi lõpetas Tallinna Balletikooli, aga pole aastaid Eestis elanud. Kõige viimane töökoht oli tal Teksase Houstoni balletitrupis, kus ta oli küll esisolist, ent ei olnud balleti juhtkonnas. Nii oli tal umbes sama taust kui Estonia balleti eelmisel kunstilisel juhil Toomas Eduril. Edur saabus samuti Tallinna hea rahvusvahelise mainega tantsijana (oli aastaid esisolist English National Ballet trupis), aga polnud varem juhina töötanud. Mullu sai Eduril kümme aastat Rahvusballeti juhtimist täis ja lepingut millegipärast ei uuendatud.
Ja nüüd ongi Covid-19 saanud Linnar Loorise jaoks omamoodi lisa-proovikiviks,…
(Pikemalt Eesti Elu Nr. 41 2020 paber- ja PDF/digilehes).
Tiina Tamman, London, Inglismaa
