Telli Menüü

Kellele kella löödi

Kella löödi Toronto eestlaskonnale kolmapäeval, 25. juulil Eesti Maja suures saalis. Mitte hemingwaylikku hingekella, vaid hinge minevat kella. Hingematvat, hinge keeli hellalt puudutavat kellahelinat pakkus Arsise ansambel Tallinnast teda kuulama tulnud publikule. Juhatas Aivar Mäe, solistina osales Kanada kitarrist Rémi Boucher.

Sedalaadi ansamblil on eriline seletamatu võlu, mida on raske, peaaegu võimatu sõnades kirjeldada. Siin tuleb mängu ka visuaalne element.
Arsis Toronto Eesti Majas esinemas. Foto: Taavi Tamtik
Viis, kuidas erinevaid kelli käsitsetakse, on muljetavaldav. Orkestrandid, kes astuvad publiku ette tavaliste inimestena, muutuvad ettekande vältel võlureiks, kellest ei suuda aru saada, kuidas nad oma instrumentide abil sellise helidemustri esile manavad. Ei tea ühtki teistsugust tõsise muusika ansamblit, mille puhul nii kindlalt võid piinlikkustundeta öelda, et käisid kontserti vaatamas samavõrd kui kuulamas.

Ansamblijuht Aivar Mäe. Foto: Ülle BaumTeise unikaalse nähtusena tahaks mainida viisi, kuidas sügavale muusikalisele naudingule lisati meelelahutuslik element, ilma et see mõjunuks häirivalt. Kavalehte polnud trükitud, ansamblijuht tutvustas esitatavaid palu ning andis kaaslastele randmepuhkust humoristlike vahekommentaaridega. Kummaline, aga kontserti see estraadilikuks ei muutnud, muusikalise elamuse hõng oli meeli liiga tugevalt vallanud. Muide, Aivar Mäe „dirigeeris” ansamblit tagareast, kuklapoolelt, ja vägagi efektiivselt.

Kavas võimutsesid klassikuist Bach, Mozart, Boccherini ja Caccini, prantsuse impressionistid Debussy ja Ravel ning romantist Faure. Nende vahel mõjus värskendavalt meie oma Tõnu Kõrvits eesti rahvalaulu töötlustega. Siinkirjutajale nagu ehk mõnele teiselegi mängiti ootamatu, kuid vaimustav vingerpuss: ansambli liikmed andsid hetkeks oma kelladele puhkust ja esitasid a capella vokaalpalana harmooniliselt imepuhta koraali „Mu süda, ärka üles”. Jah, selle sildi all oli kontsert välja kuulutatud, aga… Et Arsise kellade ansambel on moodustatud samanimelise kammerkoori liikmetest, seda oleks võinud meeles pidada. Oma võimeid vokaalharmonistidena demonstreerisid nad kava lõpupoole veelgi.

Rémi Boucher. Foto: Eerik PurjeKuulata Rémi Boucher'i oli elamus, mis ei unune niipea. Klassikaline kitarr on instrument, mis puudutab inimhinge kõige varjulisemaid sopikesi. Asjatult ei nimetata Boucher'i üheks maailma tippmängijaks.Virtuooslikus soolomängus viibis kunstnik nagu transis – silmad suletud, huuled hääletult mingeid loitsusõnu lausumas. Alles lõppakordiga „ärkas” ning äratas ka publiku. Musitseerides koos ansambliga oli imetlusväärne, kui hästi kitarr kellamuusika heliga kokku sobis. 16. sajandi helilooja Giulio Caccini „Ave Maria” esitus oli suurepäraseks tõendiks.

Ansamblit tervitas ja tutvustas Eesti Maja mänedžer Tõnu Orav. Kontserdi lõppedes lausus Aivar Mäe sõbralikke tänusõnu kuulajaile ning siis siirduti kohvikusse lisapala võtma, mitte andma. Andjaks oli sedapuhku perenaine Ülle Veltmann.

Ees ootasid ansamblit kontserdid Ottawas ja Quebecis. Head reisi ning jätkuvat edu!

Eerik Purje


Vaadake siit videogaleriid!


Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik

Loe edasi