Päevakava avas KESKUSe projektijuht Ellen Valter, märkides, et Eesti on väike, ja meil on vaja paisata oma sõnumit igale poole – ürituse eesmärk on noordelegaatide kaudu viia Eesti sõnumit kaugemale. Ta palus igal osalejal nimetada, kust ta on tulnud ning lühidalt selgitada, milline märksõna seob teda kõige rohkem Eesti ja eestlusega.
Esimeseks kõnelejaks oli Priit Hõbemägi, kauaaegne ajakirjanik, kes on olnud Eestis erinevate väljaannete peatoimetaja. Tänavu juunis lõpetas ta oma töö Postimehe peatoimetajana, olles nüüd vanemtoimetaja ametis. Samuti on ta Postimehe fondi juhataja. Priit Hõbemägi on ka Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppekava üks loojatest ja lektor.
Tema ettekanne kandis nime ,,Eesti ajakirjanduse lühilähiajalugu“, mis on ka üks ainetest, mida ta ülikoolis õpetab. See viis kuulajad pea läbi sajandipikkuse retke, alustades Eesti Vabariigi ajast, kaasa arvatud sõjaaeg, läbi nõukogude perioodi, kajastades mitmeid muutusi, mis said alguse 1980-ndate aastate lõpul kuni tänapäevani, kui ajakirjandusmaastikul on traditsioonilise trükiajakirjanduse kõrval leidnud olulise koha internet, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt (AI).
Kõneleja rõhutas loengu lõpus, et Eesti ajakirjanduse kvaliteet on väga hea, maailmatasemel; ajakirjandust loetakse palju. Ajakirjanikud on väga kõrge haridustasemega; seda eriala saab õppida kahes ülikoolis. Järgnes küsimuste ja vastuste osa.
Diasporaa on suur – kõneleja andis ülevaate, kus riikides elab kõige enam eestlasi – Soome, USA, Rootsi, Kanada (kus Toronto üks suurimaid Välis-Eesti keskusi), Venemaa, Austraalia. Eri kohtades elavad eestlased vajavad aga erinevat sisu ja erinevaid kanaleid; diaporaa pole üks publik, vaid erinevad kogukonnad.
Järgmisena kõneles Zoomi vahendusel diasporaa meedia teemal Silver Tambur, meediakanali Estonian World kaasasutaja ja väljaandja. Ta kõneles, et diasporaa meedias on koos kolm mikromaailma, ühendades kohalikku kogukonda ning kajastades ka Eesti ning asukohamaa uudiseid. Kuulajad said teada, et väljaspool Eestit elab umbes 200.000 eestlast või Eesti päritolu inimest, neist üle 126.000 Eesti kodakondsusega. Niisiis elab hinnanguliselt 15-20% eestlastest väljaspool Eestit. Diasporaa on suur – kõneleja andis ülevaate, kus riikides elab kõige enam eestlasi – Soome, USA, Rootsi, Kanada (kus Toronto üks suurimaid Välis-Eesti keskusi), Venemaa, Austraalia. Eri kohtades elavad eestlased vajavad aga erinevat sisu ja erinevaid kanaleid; diaporaa pole üks publik, vaid erinevad kogukonnad.
Peale lõunapausi oli esimeseks kõnelejaks Kaili Colford (KESKfESTi kommunikatsioon), kes on Eesti Elu lugejatele tuttav kolumni ,,Sustaining Our Sõnad“ (Esto Words) kaudu, mida ta koos oma õega kirjutab. Kaili tutvustas ennast ja oma peret, kus eestlus ja Eesti külastamine on väga olulisel kohal. Kaili viis kuulajad läbi Kanada meediamaastiku, kõneldes uudiste allikatest, sisu laadimisest jm, samuti, kuidas saada Eestit ja eestlasi puudutavaid artikleid Kanada suurde meediasse.
Järgmiseks kõnelejaks oli Laura Kalam Eesti Rahvusringhäälingust (ERR), kes andis ülevaate reportaažidest, intervjueerimisest ning uudislugude struktuurist.
Järgnes õpitubade osa, kus osalejad jagunesid väiksematesse rühmadesse: Hedy Läets Ruudi Productions’ist jagas nippe sisu jäädvustamiseks nii pildi kui ka heliga, Laura Kalam ja Priit Hõbemägi aga arutlesid selle üle, milliseid küsimusi esitada, kuidas mõelda nagu ajakirjanik ja milline näeb välja suurepärane lugu.
Tekst ja fotod: Kaire Tensuda
