Mõned kõrgpunktid festivalinädalast. Esimesel õhtul, 20. augustil sain koos Kunglaga tantsida Sneak Peek etendusel, kus esinesid ka Malmöflickorna võimlejad ja Jõgevahe pere naisrühm. Taddle Creek pargis esinedes oli publikus mitte ainult eestlasi, aga ka Annexi elanikke, kellele sai natuke eestlust ja KESKUSt tutvustada. Enne seda oli nädala jooksul juba mitu tantsuproovi olnud ja oli tore viimaks rahvariided selga panna ja paari tantsuga esineda!
Valguspidu oli muidugi tantsijatele ja lauljatele nädala tipp-punktiks! Läbi päeva ja öö oli ideaalne laul ja teema selleks suureks esinemiseks, mis tõi kokku eestlasi üle ilma. Peeter Kopvillemi kassett ,,Uued laulud“ mängis meil tihti autos, kui olin laps ning ,,Läbi päeva ja öö“ on üle aastate ka meil Kotkajärvel gaididel ja skautidel lõkkelauluks saanud. See on Toronto eestlastele väga südamelähedane laul ning kui Leiki ja Keila seda laulsid oli tõesti emotsionaalne hetk. Oli tore näha kuidas ka Torontost väljastpoolt esinejad selle lauluga ja teemaga tutvusid.
Niisugust võimsat esinemist polnud meil kaual ajal siin olnud! See tõi esile ka emotsioone, mida olen Eestis tantsupidudel tantsides kogenud. Aga mis minu südant Valguspeo päeval kõige rohkem soojendas, oli see, et sain lava jagada oma õe kahe tütrega!
Minul endal oli suur rõõm, et sain Kungla segarühmaga ja ka Nou pois äläud naisrühmaga tantsida. Mina ju tahan alati nii palju tantsida kui vähegi võimalik! Valguspidu tuletas meelde ESTO etendusi milles sain lapsena ja teismelisena esineda – koorid, tantsijad, võimlejad kõik koos. Niisugust võimsat esinemist polnud meil kaual ajal siin olnud! See tõi esile ka emotsioone, mida olen Eestis tantsupidudel tantsides kogenud. Aga mis minu südant Valguspeo päeval kõige rohkem soojendas, oli see, et sain lava jagada oma õe kahe tütrega! Nädal enne KESKfESTi olime koos perega suvilas, kus iga päev tegin Vera ja Agnesega tantsutrenni. See polnud sugugi sunniviisil – nad ise rääkisid milliseid tantse nad tahtsid sel päeval harjutada ja otsustasime siis üheskoos millal tantsimist päevaplaani mahutada – kalalkäigu, kayakisõidu, kalju otsa ronimise ja lugemise vahel. Mul on nii hea meel, et meie pere rahvatantsuarmastus on ka järgmisel põlvkonnal tugev.
KESKUSe projektil on mitu sihti. Ootame põnevusega uut kodu, kus saame Kungla tantsutrenne pidada ja veel ühiskonna tegevustel käia. Aga isegi enne, kui maja ise valmis saab, on ta juba mitut oma sihti hakanud täitma! Saime Madisoni tänaval, Taddle Creek pargis ja veel mujal haarata kaasa meie tegevustesse Toronto elanikke, kes alles õpivad Eesti ja eestluse kohta. Sel nädalal tõi KESKfEST ka kokku eestlasi üle ilma ja andis neile maigukese sellest, mis on Toronto ja Põhja-Ameerika eestlus. Paljud neist, kes üle ilma siia kokku tulid, on esimene põlvkond, kes elab Eestist väljaspool. Siin nad said kogeda seda eestlust, mida meie oleme juba mitmendat põlvkonda Eestist väljaspool elus hoidnud. See, et minu õe tütred – kelle vana-vanavanemad lahkusid Eestist 82 aastat tagasi – räägivad eesti keelt ja teevad hooga eesti tegevusi oli neile imestusväärne. Mitmed nimetasid seda, et tunnevad siin olles ennast rohkem eestlastena kui kodus ja et viivad selle tunde koju tagasi.
KESKfFEST nädala emotsioonid, energia ja sõprused kestavad veel kaua!
