Nii et otsin positiivset. Ku vihma ei saja, olen aias, õues, pargis. Kuna tean, et isegi pilvede taga asub vana Elios isi. Kes seda nime põle kuulnu, nii nimetasid vanad kreeklased eluandvat taevakeha. Kuna päikeseta põle ju eksistentsi, et olla vilusoohviline. Veeta samuti, ju seda vihma on tarvis, et kik õitseks ja kasvaks lopsakaks ja kauniks. Kut vahete-vahel mühatan, et aitab juba.
Olen leidnud, õppides rohkem ja rohkem oma lollitelefoniga ümber käima – valikut ju põle – et inemesed enam ei tõmba traati, vaid saadavad tekste. Ja isegi ku nad on turris, aga tahavad näidata, et nad põle, lõpetatakse lühike ja tihti segane akronüüme täis teade emotikoniga. Mis tuu om? Olla siinses noorte keeles lühendatud emojiks, meie keeletargad on pakkunu välja „tujuk“, lühend tujukujust.
Ets selletas seda kunagi nõnna. :-p on külili pööratu nägu, keel suust väljas. Väljendades täpselt sama, ku seda ku põngerjas teisele mänguhoos keelt näitab. 😉 olla kelmikas silmapilgutus. Pöörake isi kael täisnurga pääle, kaete, et jah, võiks sihverplaat olla.
Mida kuuleme rõõmsates latste kilgetes looduses mänglemises. Või tabamises, et sind on haneks võetu. Uumorita ei vääri elu elamist.
Jänkid, kes selle kirjamärkide süsteemi leiutasid, liikusid kiiresti peris kujude ja värvideni edesi. Lisades nii ekstra toone tühisele siutsule. Mis on ju õige sõna, egas keegi nendega toktoriväitekirja kaitse. Ku Etsilt olen tekste saanu, siis ilutseb lõpus kas naeratus, kollases sööris – seal see päikene jälle! – või pahur paks orangutang. Nii me tuju peegeldame.
Miski ei asenda ehtsat naeru. Nigu vatsa raputavas turtsatustega segi lõkerdushoos, ku oled eriti naljakat karikatuuri näinu, kuulnu kavalat anektooti. Mida kuuleme rõõmsates latste kilgetes looduses mänglemises. Või tabamises, et sind on haneks võetu. Uumorita ei vääri elu elamist.
Kollane värv valitseb sel aasta-ajal. Teate juba mu isiklikku kampaaniat võillede vasta. Mujal aga neid naate ei pane pahaks. Ilusad ju. Ja vihjates latstele jälle, oi ku kena on neid pargis näha hullamas, võililli noppimas ja teise lõua alla umbrohtu toppimas, et teha kindlaks, kas tuu ikke kodus piisavalt suure võisilma oma pudrukaussi saab.
Forsüütiad ja nartsissid otsa, keväjä on kõllasõlt kaunis, annab vanakõbõsõlõ tahtejõudu siinsinatses vastu pidama. Järgmise pettumuseni. ( ;–p )
