Eesti Televisiooni vahendusel oli toimunud juba kuus eelkontserti, kus noored muusikud said oma andeid mitmekülgselt demonstreerida. Igas saates hindas noori erinev žürii – põnevust lisas see, et keegi saatest välja ei langenud ja kuni finaalkontserdi lõpuni polnud teada, kes andekatest noortest sel aastal Klassikatähe tiitli pälvib. Žürii istus publiku seas ja kommenteeris esitajate sooritust kolme kaupa. Esimeses kontserdi pooles astusid üles klarnetist Isabella Runge, kitarrist Harald Trass ja sopran Annabel Soode. Teises pooles esinesid löökpillimängija Karl Martin Tombak, flöödimängija Tuule-Helin Krigul ja pianist Havryil Sydoryk. Žüriis jagasid kommentaare Tõnu Kaljuste, Annely Peebo, Henri Christofer Aavik ja eelnevate aastate Klassikatähed Sten Heinoja ja Marcel Johannes Kits.
Igat esinejat kuulati suure tähelepanuga ja kiideti vägeva aplausiga. Lõpuks kuulutati välja parimad – need olid Harald Trass, Karl Martin Tombak ja Havryil Sydoryk, kes krooniti Klassikatäheks. Klassikatähe tiitli pälvinud Havryil on vaid 16-aastane ja õpib alles MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool) 10. klassis. Havryil sai eripreemiad ka kõikidelt meie orkestritelt. Orkestripreemia tähendab võimalust esineda koos ERSO ja Tartu ning Pärnu sümfooniaorkestritega. Lisaks veel ka Tallinna kammerorkestriga.
Ukrainlane Havryil Sydoryk sai publiku lemmikuks ka seetõttu, et vaatamata sellele, et ta on Eestis elanud vaid kolm aastat, räägib ta vabalt ja aktsendivabalt eesti keelt. Tema teekond Eestisse oli keeruline – sõja tõttu olid tema õpetajad Kiievist lahkunud ja nii otsustas ta maalikunstnikust ema oma andeka poja viia õppima Pariisi. Sõprade soovitusel tuli 13-aastane noormees sealt edasi Tallinnasse ja asus õppima MUBA-sse, kus tema klaveriõpetajaks sai Age Juurikas. Helilooja kalduvustega noormehe huvidering on lai – klaveriga paralleelselt on ta õppinud ka viiulit, flööti ja kitarri. Lõpuks jäi põhipilliks siiski klaver. Ukrainas jätkas Havryil algõpetuse järel oma õpinguid Kiievi džässi- ja estraadikunstide muusikakoolis Zagorski Rada Petrovna klaveriklassis. Võrreldes teiste Klassikatähtede konkursist osavõtjatega oli Havryili eelis selles, et ta on ka helilooja – vaatamata oma noorusele on ta loomingulises portfellis juba üle saja klaveriteose. Finaalkontserdil kõlas ta esituses Beethoveni 3. klaverikontserdi 3. osa, mille kadentsi kirjutas Havryil ise. Kadents oli suure fantaasialennuga kirjutatud ja virtuoosselt esitatud ning pälvis publikult marulise aplausi.
ERSO peadirigent Olari Elts ei peakski nii väga muretsema järelkasvu pärast – andekaid noori tuleb üha päevavalgele.
MUBA lõpetamise järel soovib Havryil jätkata oma õpinguid Pariisi konservatooriumis. On ju teisedki Klassikatähtede konkursil osalejad jätkanud oma õpinguid välismaal. Eestis saavad noored muusikud niivõrd hea hariduse, et võivad jätkata oma haridusteed maailma parimates muusikaõppeasutustes. ERSO peadirigent Olari Elts ei peakski nii väga muretsema järelkasvu pärast – andekaid noori tuleb üha päevavalgele. Peadirigendi mure seisneb aga selles, et meie parimad meelitatakse Euroopa orkestritesse, kus neile makstakse üle kolme korra rohkem palka kui Eestis. Mõned neist tulevad küll õnneks ringiga tagasi Eestisse – siis, kui nende lastel on aeg kooli minna. Noored tahavad oma lastele anda korraliku eestikeelse hariduse ja parim võimalus selleks on muidugi Eestis.
