Raielank 500 dollarit
„Meie Elu” kaastööline vestles ettevõtlike metsameestega, et kuulda lähemalt, kuidas areneb eestlaste iseseisev ettevõtlus metsanduse alal. Möödunud aasta veebruaris startisid 4 meest omaenda peremeestena, praegu töötab 3 edasi ja on oma töötulemustega täiesti rahul. 100-aakrilise raielangi eest maksid nad umbes 500 dollarit. 9-ast langist on senini mets maha võetud sajalt aakrilt. Töötades kahe mootorsaega, lõikavad nad kõvapuud – tamme, pööki, kaske, kollast kaske ja vahtrat. Saagimisküpset okaspuud seal ei leidu. Hulk aastaid tagasi on neil aladel asunud uustulnukad Inglismaalt, kes mitte leides sobivat põllumaad, asusid lõikama metsa. Kuna tol ajal peeti lugu ainult okaspuust, jätsid inglased kasvama kõik lehtpuud, mis nüüd langevad eesti meeste saagide all. Kui inglased olid koorinud ära ka kännud ja müünud koore nahavabrikutele, jätsid nad selle ümbruse maha. Neist ammustest asunikest annavad tunnistust praegu veel metsapõues elupaikade ahervaremed, üksikud metsistunud marjapõõsad jne.
1000 dollarit kuus
Eestlaste kolmik lõikab peamiselt liipreid ja laudu, kuna küttepuu ei tasu tootmist. Päevas teevad nad kahe mehe peale umbes 60 liiprit. Lõigatud puud veavad hobustega saeveskite juurde. Saed on üüritud kanadalastelt, kuid juba lähemal ajal on meestel kavatsusel muretseda kergesti transporteeritav saeveski, mida saaks vedada ühe laoplatsi juurest teise juurde. Veotöödeks oli metsas kaks tugevat ardenn-hobust. Hiljuti sai neist teine õnnetult surma oma kaaslase kabjalöögist. Liipreid müüvad ettevõtjad raudteevalitsusele ja saavad 2 dollarit tükist. Senini on nad müünud ka rohkesti lauamaterjali ja 5 vagunit palke. Paaril laoplatsil on neil praegu üle 30.000 ruutjala tolliseid laudu ja muud materjali. Nagu ettevõtjad märgivad, on kõva puu materjali müümisega vahetevahel raskusi. Siiski said nad käesoleva aasta jaanuaris müüa metsamaterjali 25.000 dollari eest.
Iga mees töötab kuu aja jooksul üles umbes 1.000 dollari väärtuses, millest maha tuleb arvata metsa hind, kulud jne.
Pesukaru kadus Torontos
J. Oinus oli kodumaal Antsla riigimõisa valitseja. Ta asus Kanadasse kaks aastat tagasi. O. Sisask ja Volli olid Eestis põllumehed. Viimane neist omab auto ja maja Sault Ste. Maries. Metsas on meestel töötamas traktor. Elavad renditud barakis ja töötavad tavaliselt 4 päeva nädalas a 6 tundi. Ainult praegu käib töö ajutiselt 10 tundi päevas. Mehed on oma eluga täiesti rahul ja jutustavad ilusaid lugusid loodusest ja metsloomadest. Haisuloom – skunks – elab baraki all ja mõni aeg tagasi püüdsid nad kinni pesukaru: „Kui jõuate tagasi Torontosse – võib-olla kohtate seal seda elukat”, sõnas üks meestest meie lahkumise eel. Nad olid nimelt pesukaru saatnud sõbrale Torontosse, kust loom mõne päeva pärast „jalga lasi” ja arvatavasti valis omale mõne teise elukoha suures Toronto linnas.
Seoses läheneva Kotkajärve 60. juubeliga oodatakse lugejatelt mälestusi, infokilde, fotosid jm Lisainfo: Anu Jõe, tel 416-760-7666 või Piret Noorhani, tel 416-925-9405, epost: piret.noorhani@vemu.ca
