Pastor lisas, et sel jumalateenistusel tähistatakse koos Eestiga ka isadepäeva ja 50 aasta möödumist meie kirikule nurgakivi panekust.
Avapalvesse juhatades peatus koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks samuti kangelaste mälestuspäeval, kutsudes mõtlema langenud sõduritele, aga ka II maailmasõja keerises kodumaalt lahkunud eesti põgenikele. Mitte kõik neist ei jõudnud õnnelikult teisele rannale. See on minevik, mida ei tohi unustada, vastasel juhul oleks iidse hiina rahvatarkuse kohaselt tegemist juurteta puuga või valgustamata ruumiga.
Muusikalises osas esines koguduse segakoor Charles Kipperi juhatusel Peter Kaupsi ja Elli Kipperi klaverisaatega ning noortekoor Marika Wilbiksi juhatusel Charles Kipperi klaverisaatega. Taas oli rõõm näha noori jätkamas koguduse muusikatraditsioone – mängimas nende vanaemade ja vanemate keelpillidel. Nad saatsid üldlaule tsitritel (Alexandra Wilbiks, Victoria Kalida Ceneda), kitarridel (Gabriel Boutilier, Lia Hess) ja mandoliinidel (Hannah ja Jonathan Wilbiks). Jumalateenistuse traditsioonilise noorteosa viis seekord läbi Victoria Kalida Ceneda.
EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat rääkis, kuivõrd segaseid tundeid tekitas temas noorukieas Remembrance Day tähistamine, sest Kanada sõdurid võitlesid ju paljude eesti meeste vastu. Ajapikku jõudis ta selles selgusele tänu vanemate selgitustele. Hr Leivat jagas ka muljeid kevadisest Eesti-reisist, kui ta sõitis ülestõusmispühade nädalalõpul Hiiumaale. Praam oli tulvil rahvast, neid tõmbab ikka ja jälle miski ajaloolisse sünnipaika, Hiiumaale, kus tähistatakse oma eripära, rõhutas hr Leivat.
Toronto Saarlaste Ühingu nimel tervitas kokkutulnuid Leida Helde, kes peatus põgusalt oma 1956. a loodud organisatsiooni ajalool. Ehkki paljud Toronto eesti organisatsioonid on oma tegevuse lõpetanud või kaaluvad seda võimalust, jätkavad vaprad saarlased edasi, vähemalt oma 2016. aastal tähistatava 60.a juubelini.
Hiidlaste Seltsi (HS) tervituse edastas esinaine Tamara Norheim-Lehela, öeldes, et HS hindab kõrgelt TEBK toetust ja sõprust nii seltsile kui eesti ühiskonnale, sest Piibli kohaselt on õndsam anda kui võtta. Ta esitas ka V. Kimberg-Kotkase sügiseteemalise luuletuse „Minu joon”.
J. Puusaag peatus oma Matt. 7:24-27 põhinevas vaimulikus sõnumis „Meie kandevõime” rumalal ja targal hooneehitajal, küsides, kas oleme oma elu rajanud kaljule ning pannud sellele kindla, piibelliku nurgakivi, nagu seda tegid TEBK liikmed 50 aastat tagasi. Vundament on elus oluline, sest just see määrab meie kandevõime ja vastupidavuse. „Raja oma elu kaljule, mitte liivale!” soovitas pastor. Elu lõpuaastad, mis pole mitte alati meile meelepärased, toovad kaasa katsumusi ja raskusi. Siis selgub, kui tugevale alusele oleme rajatud ja milline on meie kandevõime.
Jumalateenistusele järgnes koguduse naisringi korraldatud koosviibimine kiriku alumises saalis, kus taas agaralt tegutsesid koguduse noored ja kus saarlased-hiidlased, aga ka teiste maakondade esindajad jagasid ühiseid mälestusi.
(EP)
