Hääletamisõigus on 18-aastastel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, aga ka vähemalt 5 aastat ametliku elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel, kelle püsiv elukoht on vastavas Eesti vallas või linnas.
Parlamendierakondade esindajad on lubanud tänavu välja panna pikemad nimekirjad kui eelmiste valimiste ajal. Ollakse varmad ka prognoose tegema. Ehkki Keskerakonna peatähelepanu on suunatud eeskätt Tallinnale, lubab erakonna peasekretär Priit Toobal põnevaid üllatusi Põlva, Tartu, Jõgeva, Viljandi ja Võru linna valimistulemustest. Elame-näeme!
Aga ega teisedki erakonnad alla jää. Eelmistel valimistel 70 piirkonnas osalenud sotsiaaldemokraadid on tänavu lubanud panustada vähemalt 100-sse Eestimaa paika, kirjutab uudisteportaal Delfi.
IRL-i peasekretär Tiit Riisalo kinnitas, et nemad soovivad nimekirja välja panna vähemalt sama paljudes omavalitsustes kui 2009. aastal. Reformierakond jäi Delfi küsimustele vastates võrdlemisi kidakeelseks, teatades aga, et ka nemad jahivad rekordtulemust ja et nende nimekirjades kandideerib sügisel rohkem kandidaate kui kunagi varem.
Postimehe 5. augusti juhtkiri kannab pessimistlikku pealkirja “Pettumuspoliitika”. Selles tõdetakse, et rahvas ootab alati midagi muud kui see, mis juba olemas on ja et neid ootajaid on eelolevatele valimistele lähenedes
tavapärasest rohkem – äsjase Emori uuringu järgi on eelistuseta valijaid koguni 46%!
See viitab ilmselt asjaolule, et Eesti poliitilisel maastikul oleks ruumi vähemalt ühele, võib-olla isegi kahele uuele erakonnale. Ja kaks uut parteid ongi peatselt valmis areenile astuma.
Eesti Panga Nõukogu eksesimees Jaan Männik on loomas uut erakonda. Praegu on ta ametis siiski vaid Mittetulundusühingu asutamisega, mis nimetatakse enne järgmisi riigikogu valimisi ümber erakonnaks, kui neil õnnestub oma liikmeskonda värvata vähemalt 1000 liiget. Männiku eesmärgiks on usalduse taastamine rahva ja poliitikute vahel. Lihtne see ülesanne muidugi pole. “Meil on vaja uusi inimesi, kes valitsevad Eestit. Sellepärast me loomegi selle erakonna,” ütles Männik ning täpsustas, et tegemist oleks pigem parempoolse erakonnaga.
Mõistagi ei saa see erakond veel kohalikel valimistel osaleda.
Kuid poliitikasse on sisenemas teinegi uus, juba ametliku staatusega partei – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis loodab sügisel noppida volikogukohti. Postimehe ülalmainitud juhtkirjas hoiatatakse aga, et selles erakonnas on “vähe värsket, sisuliselt on Rahvaliit teinud sanitaarremondi”.
Paljud valijad soovivad küll muutusi, kuid teisalt on eestlased ju konservatiivsed ja suhtuvad umbusuga kõigesse uude. Nii on ka igal erakonnal oma väljakujunenud kindel toetajaskond. Kas nemad on valmis muutma oma eelistusi? Aeg annab arutust.
Elle Puusaag
