Peatselt vahistati noored naised, kellest kahel on väikesed lapsed.
Viimastel nädalatel kolme noore venelanna üle peetud kohtumenetlust on rahvusvahelises meedias nimetatud nõiajahiks, farsiks ja hoiatavaks näidisprotsessiks.
Puudub kuriteo koosseis
Juba protsessi esimesel päeval vabandasid kohtualused Vene ortodokskiriku usklike ees „eetilise vea” eest, rõhutades, et tegemist oli poliitilise, mitte religioosse etteastega.
Sellest hoolimata langetas Moskva Hamovniki rajoonikohus 17. augustil otsuse, mille järgi on Pussy Riot'i liikmed süüdi huligaansuses ja määras neile 2-aastased vanglakaristused. Kohtuotsuses seisab, et Lunastaja Kristuse kirikus aset leidnud punkpalvuse motiiviks oli religioosne vihkamine. Kuidas sai palvuse motiiviks olla religioosne vihkamine, kui lauljad laskusid kiriku altaris põlvili ja palvetasid neitsi Maarja poole? Siin pole olemas kuriteo koosseisugi. Aga see väike fakt (olgugi et esmane) „auväärset” kohust ei häirinud.
Normaalses riigis karistataks sellist huligaansust rahatrahvi või äärmisel juhul tingimisi vanglaga. Isegi Venemaa presidendi Vladimir Putini inimõiguste nõunik Mihhail Fedotov tunnistas, et niisugust pühaduseteotuse peatükki, nagu oli Vene seadusandluses 19. sajandil, mis nägi ette 3-8-kuulise vanglakaristuse, praegu pole. Fedotovi sõnul oli kõnealune kohtuotsus viga ja ta avaldas lootust, et see „viga” parandatakse ära kõrgemates instantsides.
Kohtuprotsessi järelkajad
Hamovnikis lavastatud kohtupidamine tekitas kõhedust. Käeraudades kolm noort naist olid suletud raudvarbadest puuri nagu kinnipüütud loomad. Kohtuotsuse väljakuulutamise päeval paigutati nad klaaskappi – mis muud kui „hoiatavate eksponaatidena”! Seda 21. sajandi Moskvas, mis hiilgab ja uhkeldab oma suurlinliku ilmega.
Kohtuotsus vallandas üle maailma protestide laine. Spontaanseid meeleavaldusi korraldati pea kõikides lääneriikides Vene saatkondade juures. Kohtualustele väljendasid toetust sellised superstaarid nagu Madonna, Kathleen Hanna, Paul McCartney jt. Ka Amnesty International on sellest protsessist häiritud.
Euroopa Liidu välissuhete volinik Catherine Ashton nimetas kohtuotsust ebaloomulikuks ja väljendas lootust, et see vaadatakse Venemaa rahvusvaheliste kohustuste piires uuesti läbi ja lükatakse ümber.
Vene teisitimõtlejate eestvedaja, malemaailmameister Garri Kasparov, kes kohtumaja juures avaldas koos paljudega meelt selle ebaõiglase protsessi üle, ütles: „See tegu on Putini režiimi tõeline nägu.” Kasparov nimetab Katjat, Mashat ja Nadjat „tõelisteks poliitilisteks vangideks”.
Tema hinnangul on vaba maailm on tardunud letargilisse unne; pole adekvaatselt sellele keskaega meenutavale kohtufarsile reageerinud ega märganud karistuste mittevastavust Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksile. Aga Venemaa on suur ja rikas, paljude riikide käekäik ja heaolu oleneb just Moskvast. Vaevalt lasekski Kreml end kõigutada lääne reaktsioonidest kõnealusele kohtuprotsessile või muudele inimõiguste rikkumisele. (WSJ, 18.08.)
Pussy Rioti sõnum
Internetiportaali Delfi 17. aug juhtkirjas tõdetakse, et süüdimõistev kohtuotsus kinnitas taas Venemaa liikumist täieliku diktatuuri suunas. Samas arvatakse, et nüüd vallandunud aruteludega saavutasid ansambli liikmed oma eesmärgi – äratada avalikkuse tähelepanu. Kuid mitte ainult seda. Pussy Riot viitas samas kaudselt ka Vene õigeusukirikule kui president Putinile intellektuaalset ja religioosset varju pakkuvale institutsioonile. Just mõjukas ortodokskirik püüab „serveerida” Putinit polariseerunud ühiskonna ühendajana ja ühtse rahvusliku identiteedi ehitajana (G&M,17.08). Politoloog Iivi Anna Masso leiab, et võimud kasutasid Pussy Rioti liikmetele määratud vanglakaristusega ära vene inimeste tõsist suhtumist religiooni ja kirikusse. „Süüdimõistmisel on kirik toodud keskmesse. Puudutati ju võimu ja kiriku liitu – noored naised astusid selle kaudu võimu varvastele,” rääkis Masso.
Ja muidugi tegid nad ka endale reklaami – senitundmatu punkansambel Pussy Riot on nüüd maailmakuulus. 19. aug Briti lehte The Guardian juhtkirjas (19.08) seisab aga, et Pussy Riotil tuleb selle kõige eest maksta kõrget hinda: naiste vanglate tingimused on Venemaal kohutavad; ilmselt saadetakse süüdimõistetud Moskvast karistust kandma Siberisse nagu Mihhail Hodorkovskigi.
Putini dilemma
Putini teistkordsest presidenditroonile asumisest möödus 15. augustil 100 päeva. Selle aja vältel on vastu võetud mitmeid karme seadusandlikke akte avalike protestide ohjeldamiseks. Nii on siis maskid langenud.
Ehkki Venemaal oli eelmisel talvel, presidendivalimiste eel ja järel, arvukalt rahvarikkaid meeleavaldusi, on need nüüdseks vaibunud, leidmata rahva põhimassi hulgas kõlapinda. Enamik venemaalastest leiab, et Vladimir Putin on just nende õige juht. Uuringufirma Levada äsjase arvamusküsitluse põhjal arvas vaid 6% usutletuist, et Pussy Rioti liikmeid koheldi ebaõiglaselt, 51% jättis see protsess ükskõikseks ja 43% arvates toimis kohus õigesti.
Sellegipoolest ilmneb kõnealuse kohtuprotsessi ja selle järelkajade valguses, kuivõrd ettevaatlikult tuleb Putinil edaspidi siseriiklikult balansseerida: püüdes juhtida Venemaad raudse rusikaga seisab ta samas silmitsi uue põlvkonnaga, kes on omaks võtnud läänelikud kombed ja tõekspidamised. Seda dilemmat pole Vene riigipeal kuidagi võimalik eirata.
Elle Puusaag
