Telli Menüü

Kokkuhoidlikud naised

Usun, et enamik naisi on oma olemuselt kokkuhoidlikud ja oskavad rahaga ümber käia, nagu seda teeb minu naine. Naised tajuvad paremini tagajärgi, mida üks või teine olukord või otsus tuua võib. Samuti on loodus andnud neile võime tegelda mitme asjaga korraga, sest igal naisel võiks looduse meelest olla mitu last ja naised peavad olema kindlad, et nad kõik on hooldatud ja kaitstud. Mehed ongi siia ilma loodud pesa kaitsmiseks, vajadusel ka oma elu hinnaga. Sel põhjusel on loodus kindlustanud mehed võimega mõelda vaid ühele asjale korraga. Ohu ilmnedes võtavad mehed otsemaid sisse kaitsepositsiooni, peas tagumas mõte, et perekonda peab säästma või et pesa peab kindlustama. Loodus nagu tahaks sellega olla kindel, et kui oht tõesti silme ees on, ei hakkaks mees mõtlema sellisel moel, et „hea küll, kui see pesakond ka hukkub, võin ma ju alustada uut"!

Kõik eelnev tõestab seda, et mehed on paremad firmajuhid, sest nad suudavad võtta vastu suuri otsuseid tagajärgedele mõtlemata.
Heli Kodutohtri kaanetüdrukuna 2005. a.

Naised enamasti suuri otsuseid teha ei taha, sest nad suudavad ette näha kõiki võimalikke stsenaariume, mis sellele otsusele võivad järgneda. Kui meie pere peab mingi olulise otsuse vastu võtma, ütlen ma tavaliselt, et enne räägitagu minu naisega.

Kui olen maal, helistab mu naine ja küsib andmeid elektrinäitude kohta. Seejärel annab ta mulle teada, kas olin sel kuul olnud kokkuhoidlik või liiga palju elektrit kulutanud. Mina, kes ma olen üles kasvanud suures peres (mul on vanem vend ja kolm õde) Lakewoodis New Jersey osariigis Ameerikas, olen harjunud sellega, et meil põlesid kodus tavaliselt kõik lambid korraga, ka öösel, lisaks olid nii televiisor kui ka raadio sisse lülitatud. Arvuteid tol ajal veel ei olnud. Muidugi on mul raske pidada meeles, et pean olema elektri tarbimisel kokkuhoidlik. Pikad suveõhtud on siis suureks abiks.

Aia, õue ja kasvuhoone kastmiseks panin ma tiiki teise veepumba. Nüüd ütleb naine, et iga kord, kui ta kuuleb, kuidas pump automaatselt tööle hakkab, peab ta mu tähelepanu tõmbama sellele, et jälle tarbin liiga palju elektrit. Selgitused, et isegi tavalised laualambid, elektripliidid vms. võtavad rohkem elektrit, teda ei veena.

Midagi on meie elektrisüsteemis maal viga küll. Elan siin suurema osa ajast üksinda, aga minu naabril Karlil, kes elab koos naise ja tütrega, on arve kaks korda väiksem kui minul.

Ühel õhtul, kui olin jälle lõpetanud vaidluse naisega teemal „ära raiska elektrit”, jäin magama ja nägin und.

Ma lamasin haiglavoodis. Asjad olid väga hullud, sest olin intensiivpalatis ja minu küljes oli hulk elupäästvaid juhtmeid. Värvilised lambid vilkusid ja mu naine Heli istus mu kõrval ning hoidis mu kätt. Siis lõi kell 11. Heli tõusis, kummardus mu kohale, suudles laubale ja ütles: „Kell on juba 11 õhtul ja kõik külalised peavad lahkuma.” Siis, nähes nii paljusid lampe vilkumas, pöördus ta ümber ja küsis: „Sul pole ju kõiki neid lampe vaja, ega ju? Pole mõtet elektrit raisata!” Viimane asi, mida nägin, oli see, kuidas ta koridori valguses ümber pöördus ja mulle õhusuudluse saatis.

Seepeale ärkasin üles, külm higi otsaees. Aga see unenägu muutis mu palju ettevaatlikumaks ja kokkuhoidlikumaks elektriga ümber käies. Ja kui ma nüüd toast lahkun, ei jäta ma enam tuld põlema. Läksin ja lülitasin isegi teise pumba õues välja.

Viido Polikarpus

Loe edasi