Ei maksa lasta end heidutada sellest, et arvud ei näi klappivat. Kuigi näitus iseenesest on tõepoolest kahe naise – ema ja tütre Marina ja Camille Intsoni koostatud, ei oleks see sündinud ilma kolmanda osapooleta. See kolmas on Marina ema ja Camille’i vanaema Helen, kelle räägitud lood olid ajendiks oma perekonnaloo põhjalikumale uurimisele, Eesti reisi ettevõtmisele ja selle loo jäädvustamisele nii fotode näol kui kunstitöödena. Nii sai esialgselt vaid perekonna tarbeks mõeldud väikesest projektist suur ja põhjalik uurimustöö ja näitus, mis räägib lahti ka Eesti ajalugu laiemalt ja millesse Marina ja Camille on kaasanud oma laiema pere – Haljaste ja Rammo perekondade saatuse.
Oma uurimisretke käigus kohtuti inimestega, kes mäletasid kunagisi elanikke, aga ka nüüdseid asunikke, kel oli huvitav vestelda ja kuulda kunagiste samades majades elanud inimeste lugusid.
Oma perekonna ajaloo põhjalikumaks tundmaõppimiseks võtsid Marina ja Camille ette reisi Eestisse, külastades erinevaid kohti, mis olid olulised Helenile ja millest olid fotojäädvustused tema albumites. Reisi ajal otsiti erinevates linnades üles majad, millest pildid perekonnaalbumites ja mis nüüd aastakümneid hiljem taas jäädvustatud said – võimalikult sarnase rakursiga. Oma uurimisretke käigus kohtuti inimestega, kes mäletasid kunagisi elanikke, aga ka nüüdseid asunikke, kel oli huvitav vestelda ja kuulda kunagiste samades majades elanud inimeste lugusid.
Näitusel Tartu College’is on väljas suuremaformaadilised fotod Camille Intsonilt ja väga põnevad erinevaid materjale kasutatud kollaažtehnikas kunstitööd Marinalt.
Näitust tutvustaval paneelil ütleb Marina Intson: ,,Meid ümbritsev maailm koosneb lugudest: ühe suure sees on palju väikseid. See on meie lugu erinevate põlvkondade mälestustest, mis jõudsid meieni jutustuste ja fotode kaudu. Jah, fotodki on lood – need räägivad! Mõni pilt karjub, mõni sosistab. See on meie teekond minevikku, et panna kokku ja mõista lugu, mida meie pereliikmed teinekord meenutadagi ei tahtnud.“
Need näitusel esitatud lood läbi erinevate väljapanekute ei ole vaid ühe pere lugu läbi kolme põlvkonna, vaid aitavad laiemalt mõista, kui oluline on ka olevikus märgata minevikku, et meie ajalugu ja kultuur kestaksid. Ka kodumaast kaugel.
