Valimiseelsetes debattides on Keskerakond, Reformierakond, Eesti 200 ja Vabaerakond kinnitanud valmidust topeltkodakondsuse seadustamiseks sünnijärgsetele Eesti kodanikele. Isamaa ja EKRE on sellele vastu seisnud. Sotsiaaldemokraadid paistavad debattide põhjal olevat ainult teatud tingimustel nõus, aga nende programmis seda täpselt kirjas pole. Roheliste ja Elurikkuse erakonna programmis selle teema kajastust ei leidnud. Seega topeltkodakondsuse seadustamine pole kunagi veel nii käeulatuses olnud. Välismaal elavatel eestlastel on seda kindlasti oluline teada oma valimiseelistuste väljaselgitamiseks.
Alates aastast 1995 on Eestis kehtinud kodakondsusseadus, mis välistab topeltkodakondsuse. Nimelt ütleb seaduse § 3, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Seda paragrahvi on paljud õiguseksperdid teravalt kritiseerinud, põhiseadusega vastuolus olevaks.
Põhiseaduse § 8. ütleb, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Põhiseadus räägib küll võtmisest, aga samas ei ütle midagi äraandmise kohta. Seetõttu on aastast 1995 sisuliselt kehtinud juriidiline vaakum, kust ühest küljest on de facto paljud sünnijärgsed Eesti kodanikud ja nende lapsed maailmas saanud ka sealse riigi kodakondsuse, aga vastavalt põhiseadusele on nendel de jure endiselt alles ka vanematelt päritud Eesti Vabariigi kodakondsus, mida ei saa neilt keegi ära võtta. Muide, EV põhiseadus ei ütle ühtegi keelavat sõna topeltkodakondsuse kohta.
Osades riikides on mõningad piirangud, aga põhimõtteliselt enamus maailma arenenud riike tänapäeval lubavad topeltkodakondsust. Läti viis sarnase muudatuse oma kodakondsusseadusesse sisse juba oktoobris 2013 ja lubab samuti lätlastel säilitada oma sünnijärgse kodakondsuse, elades mujal maailmas ja olles sealse riigi kodanikud. Lätis on topeltkodakondsus piiratud liitlasriikidega NATO-s, EL-s ja Euroopa majandusühenduses, lisaks mõned kaugemad riigid, kus on läti väliskogukonnad.
Tahan väga loota, et järgmises riigikogus moodustavad valitsuse jõud, kes kodakondsuse probleemi lahendavad. Meie rahvuse, keele ja kultuuri kestmisele sellel planeedil ei tohiks olla mingeid takistusi. Ei geograafilisi ega ideoloogilisi piire. Kõige vähem saame endale aga lubada nende inimeste hülgamist, kes nii vanematelt, sünnilt, vaimult kui keelelt on meie omad eestlased. Ükskõik, kus ilma nurgas nad ka ei ela. Kandideerin ise sõltumatuna peaminister Jüri Ratase meeskonnas, Keskerakonna nimekirjas ja riigikogusse valituks osutudes luban selle teema eest vankumatult seista.
Imre Sooäär
Parteitu kandidaat Riigikogusse Keskerakonna nimekirjas.