Eesti olukorda ja ohte hinnata mõistev EKRE peab rändepakti allkirjastamist Eestile ülimalt ohtlikuks. Kuigi eestlased üldiselt ei tõtta tänavatele oma tõekspidamisi demonstreerima, otsustas EKRE 21.11.18 korraldada pakti allkirjastamise vastase, põhiseaduses lubatud avaliku meeleavalduse. Ilmselt hästi läbimõeldud kava kohaselt tulid mõned sotside esindajad eesotsas Euroopa Liidu kõrgema ametniku Indrek Tarandiga meeleavaldust nur-jama. Korraldaja palus sõna soovinud Tarandil oodata oma järjekorda, kuid seda sotside kava ette ei näinud. Tarand asus kohe Martin Helmelt mikrofoni vägisi endale võtma. Algatatud segadus võis õigustatult EKRE poolda-jaid häirida ning Tarand pidi kogema, et tema pöördumist keegi kuulata ei taha.
Mina meeleavaldusel ei saanud olla ja seega ma üksi-kasju ei tea, kuid ilmselt ürituse turvaja eemaldas Tarandi ja meeleavaldus sai rahulikult jätkuda. Rändepakti vastaseid oli korraldajate hinnangul tuhande ringis. Ägedalt asus peavoolu meedia süüdistama EKRE-t, et see Tarandil ei lubanud avakõnelejana rääkida. Tarandi käi-tumises peavoolu meedia midagi halvustavat ei suutnud leida – kõik oli ju kulgenud sotside kava ja oluliste põhimõtete kohaselt.
Eriliselt üllatav oli president Kaljulaidi avaldus sotsi-aalmeedias: «Iga poliitik, kes suudab inimesi enda järel koondada, jagab ka vastutust nende inimeste eest, kes tema järel tulevad.» Ta lisas, et selles olukorras on iga antud jalahoobi, vihkamisele kutsuva plakati või tap-misähvarduse eest kaasvastutaja ka poliitik, kelle kutsel on kogunetud. «Kes seda vastutust ei tunne, ei sobi rahva ees minema.»
Põhiseaduse §47 lubab „kõigil ilma eelneva loata ra-humeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.“ Demokraat-likus ühiskonnas korraldatakse küllaltki tihti meeleaval-dusi ühe või teise ettevõtmise toetamiseks või takistamiseks. Meeleavaldusele kutsuja ei saa mitte mingil viisil tagada, mida keegi kohale tulijaist kavatseb sõnades ja/või tegudes väljendada. Meeleavaldusele tuli-jate peas olevate mõtete lugemist ei saa küll mitte kuidagi „rahva ees minejalt“ õigustatult nõuda. Ükskõik milliseid ühiskondliku korra rikkumisi meeleavaldusel ka ei juhtuks, on juhtunu hindamine, segaduse kõrvaldamine ning segaduse tekitaja karistamine korrakaitse ülesanne. Vabariigi Presidendil oleks olnud igati väga kohatu asuda politsei kordniku tööd tegema. EKRE-t provotseerima tul-nud Tarandit jalahoopide saajana haletsedes jõudis pr president kahjuks siiski näidata, et ta ei kasuta oma võimu pühaliku ametivande kohaselt „õiglaselt ja erapooletult“. Presidendi sotsiaalmeedias avaldatu on selgelt EKRE-t halvustada püüdev ning Tarandi „kannatusi“ haletsev. Vaevalt proua president teadis avalduse kirjutamisel mitu jalahoopi Tarandile anti või kas tegu oli hoobi, hoopide või müksamisega. EKRE poolt kutsute meelest oli Tarand ilmselge ürituse nurjaja. Seega ei saa proua presidendi avaldust pidada õiglaseks ja erapooletuks.
Harri Kivilo
