Telli Menüü

Juhtkiri – Konflikt Lõuna-Hiina merel


Hiinal on pikka aega olnud vaidlusi Lõuna-Hiina meres asuvate Spratly saarte üle. Selle arhipelaagiga on lugu üsnagi segane, sest mingit osa neist peavad enda omaks ka Taiwan, Vietnam, Filipiinid ja Malaisia ning saari ümbritsevale merealale pretendeerib Brunei. Spratly saarte piirkonda jäävad strateegiliselt tähtsad mereteed, mida mööda tarnitakse ca 30% maailma kaubaveostest.

Olukord on pingestunud viimastel kuudel, kui meediasse hakkasid ilmuma teated ja satelliidifotod Hiina ehitustöödest Spratly saarte korallidel. Sinna rajatud tehissaartele on püstitatud sõjalisi ehitisi. Hiina on loonud enam kui nelja ruutkilomeetri ulatuses kunstlikku maamassi, kattes liiva ja betooniga korallrahnusid.

Spratly Islands

Et Hiina on muutunud piirkonna domineerivaks superjõuks, naudib ta ilmselt oma positsiooni, mis on ärevile ajanud lisaks ülalmainitud riikidele ka Jaapani ja USA.

Septembri lõpus viibis Hiina president Xi Jinping visiidil USAs. Riigipeade kohtumisele järgnenud pressikonverentsil väljendas president Barack Obama muret ehitustööde ja militariseerimise pärast vaidlusalustel aladel. Kuid Ühendriikidele teevad peavalu ka Hiina-poolne rahavääringu manipuleeriv devalveerimine ning Pekingist lähtuv küberspionaaž.

USAsse saabumisel peetud kõnes väljendas president Xi Jinping lootust, et tema külaskäik aitab kahel riigil koostööd edendada ilma konfliktide ja vastasseisuta. Ilusad ja õiged sõnad, aga siiski vaid sõnad.

26. oktoobril läbis uudisteilma ärev teade, et USA miinijahtija Lassen on jõudmas Spratly tehissaarte lähedusse. Hiina territoriaalveteks on rahvusvahelise õiguse kohaselt 12 meremiili laiune ala maismaa ja saarte rannikul. Tehissaari aga saarteks ei loeta, seega pole nende ümber ka territoriaalvett, on vaid rahvusvaheline vesi. Käimasoleva operatsiooniga soovib Washington näidata, et saared pole mitte Hiina suveräänne territoorium. USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby sõnul puudub igasugune vajadus konsulteerida teiste riikidega, kui seilatakse rahvusvahelistes vetes.

Siiski vihastas see samm hiinlasi, reaktsioon oli välkkiire. Asevälisminister Zhang Yesui kutsus samal päeval välja USA suursaadiku Max Baucuse, et avaldada protesti USA mereväepatrulli vastu tehissaarte lähistel. Zhang nimetas USA patrulli vastutustundetuks ning kutsus Ühendriike lõpetama tegevust, mis kahjustab Hiina suveräänsust ja julgeolekut. Hiina Suursaatkonna esindaja Washingtonis nimetas patrull-laeva saabumist kõnealusesse piirkonda provokatiivseks, piirkonna rahu ja stabiilsust rikkuvaks manöövriks. Ometi pidas ju USA laev kinni rahvusvahelise õiguse sätetest! Mingeid seadusi ju ei rikutud.

Olgu meenutatud, et septembri algul, kui president Obama viibis Alaska osariigis, lähenesid viis Hiina laeva 12 meremiili kaugusele Alaska rannikust.

Pekingi jõuline käitumine Lõuna-Hiina merel on teravdanud USA ja Hiina vastastikuseid suhteid. Pikka aega hõõgunud konflikt on käesoleva tüli tõttu heleda leegiga põlema lahvatanud.

 

 

 

Elle Puusaag

Loe edasi