Poliitikateaduste doktori Toomas Varraku ettekanne “Demokraatia teooria ja praktika” käsitles külma sõja lõpetamise asjaolusid, mis muutis demokraatia ehk rahvavõimu paljude riikide poliitiliseks normiks. Tänapäeval peetakse seda ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme näitajaks. See arvamus kehtib hoolimata tõsiasjast, et viimased aastakümned külma sõja järgsest ajast on ühiskondlik areng õõnestanud selle normi üldkehtivust. Ettekande autor käsitles selles normis peituvaid vastuolusid ja riske.
Paeluv oli Eesti Kunstimuuseumi peadirektori dr Sirje Helme ettekanne “Eesti moodsa kunsti lugu”, mille ajalugu langeb kokku 20. sajandi algusega. Huvitav slaididekogu ilmestas meie moodsa kunsti viljelejate loomingut, millest osa on KUMU püsiekspositsioonis.
Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liikme Juhan Telgmaa ettekanne “Eesti looduse väärtused ja selle kaitse” oli pühendatud Eesti loodusrikkusele. Ettekandes märgiti, et meie liigirikkuse moodustab 379 linnu-, 75 kala- ja 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid, 1500 liiki sootaimi, 525 liiki samblaid ning 4869 liiki seeni, millest 570 liiki on Eesti riikliku kaitse all. Kaitsealadega on kaetud 18 % Eesti maismaast. Kogu selle loodusrikkuse poolest on Eesti Euroopas viie esimese riigi seas. Autor põhjendas oma ettekandes suurprojekti Rail Baltica kahjulikkust Eesti looduse väärtustele ja majandusele.
Rahvastikuteadlase dr Luule Sakkeuse ettekanne “Peamised muudatused Eesti rahvastiku arengus 20.-21. sajandil” andis ülevaate Eesti rahvaarvu dünaamikast möödunud sajandi jooksul, mil on toimunud kolm suuremahulist väljarännet ja tekkinud nn põlvkondlikud augud. Taastetaseme võrdlemine teiste riikidega näitas, et Eesti on ainus riik Euroopas, kus pärast sõda polnud beebibuumi. Nõukogude perioodi ajal toimunud võõrpäritolu rahvastiku juurdekasv ja aktiivne sisseränne Eestisse 21. sajandi esimesel kümnendil on suurendanud võõrpäritolu rahvastiku arvu 180 000-ni. See arv on Euroopa Liidu riikide seas suurim võõrpäritolu rahvastiku osakaalu näitaja. Aktiivne linnastumise protsess on põhjustanud märkimisväärset majanduslikku ebavõrdsust maa ja linna elanike vahel. Prognoosi kohaselt omab selline ebavõrdsus kasvutendentsi ja on üks rahvaarvu vähenemise põhjuseid.
Paljudele konverentsist osavõtjaile oli Eesti Arhitektuurimuuseumi teaduri Jarmo Kauge ettekanne “Eesti päritolu arhitektide tegutsemisest sõjajärgses Torontos” tõeline avastusretk. Toronto linnapilti ilmestanud Eesti arhitektide loomingut ja elutöid tutvustav ettekanne oli hästi illustreeritud sõnum väliseestlaste andekusest ja ettvõtlikkusest. Samalaadse sisuga oli ka Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhataja Evelin Tamme ettekanne “Kolmveerand sajandit Eesti teadlaste tegevust Rootsis”.
Konverentsil esitatud ettekanded avaldatakse terviktekstidena ajakirja “Välis-Eesti” XXIII väljaandes, mis ilmub 2018. a. aprillis trükisena ja veebis.
Leili Utno
Välis-Eesti Ühingu ja konverentsi “Sada aastat Eesti riiki” programmitoimkonna juhataja