Kokku oli üle 200 registreeritud osaleja 15 riigist, kaasa arvatud kodu-Eestist. Samaaegselt leidis aset Eesti kaubanduskodade ja äridiplomaatia edendajate kokkutulek kõrvalsaalis. Ühine lõunasöök pakkus võimalusi suhtlusvõrgustiku loomiseks. Toimus ka mini-Expo, kus olid esindatud erinevad asutused ja ettevõtted, näiteks Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Sihtasutus, Petrone Print, Lasteraamat MTÜ, Study in Estonia ja teised.
Päeva programmi avas piiskop Ove Sander, soovides õnnistust, viljakaid arutelusid ja edukat koostöö kasvu.
,,KORJAME TAGASISIDET“
Päeva moderaator ja üks peakorraldajatest Reet Marten Sehr rõhutas avasõnas, et üle aastakümnete on olnud organiseeritud eestlaskonnal eriline tähtsus eesti identiteedi, kultuuri ja keele säilitamisel väljaspool Eestit. Peale taasiseseisvumist on hinnanguliselt välismaal elavate eestlaste arv kasvanud kaks ja pool korda, oleme pööranud rohkem tähelepanu erinevate kogukondade säilitamisele ja kasvule. Loome tihedamaid omavahelisi sidemeid ja teeme pidevat koostööd Eesti valitsuse asutuste ja diplomaatiliste esindajatega.
Aastast 2021 asub välisministeeriumis Üleilmse eestluse erisaadik ja nõunikud ning on olemas Üleilmse eestluse tegevuskava 2022 – 2025. vm.ee/sites/default/files/documents/2022-08/vm_ylemaailmse_eestluse_tegevuskava_2_0.pdf
Võrgustike päev pakkus haruldase võimaluse tulla kokku kümnes erinevas töötoas, et vahetada ideid ja anda üksteisele inspiratsiooni edaspidiseks tegevuseks. ,,Kuna välisministeerium uuendab eestluse tegevuskava järgmisteks aastateks, korjame tagasisidet, et tegevuskava vastaks paremini üleilmsete eestlaste vajadustele“.
,,HOIAME KOKKU. OLEME ÜKS MESILASSÜLE“
Järgnes toetust ja kindlust andev sõnavõtt Eesti välisministrilt Margus Tsahknalt, kes meenutas aastat Toronto ülikoolis (1999-2000), mille ajal ta õppis, kui tähtis on iga eestlane. Minister avaldas tänu pagulastele, kes üle aastakümnete hoidsid 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi järjepidevust ja mille eest seisid kõik okupatsiooniaastad. ,,Tohutult oluline oli, et taastasime selle vabariigi, mis eksisteeris enne nõukogude okupatsiooni… Tänu eestlaste visadusele nii kodumaal kui ka välismaal oleme täna uuesti täiemõõduline, täisõigustega riik.“
Välisministeeriumi soov on kõiki eestlasi väljaspool Eestit informeerida sellest, mis tõeliselt Eestis toimub. Minister kinnitas, et Eesti on tugevam ja paremini kaitstud kui kunagi varem. ,,Eesti on Euroopa Liidu liige, NATO liige, liitlaste väed asuvad siin… Eesti ühiskond on tugevam kui kunagi varem.“
Minister julgustas Võrgustike päeva väga erinevates töötubades mitte olla tagasihoidlik ja esitada kõik mõtted tulevase üleilmse koostöö tugevdamiseks, lõpetades sõnadega: ,,Hoiame kokku. Oleme üks mesilassüle.“
,,OLULINE ON, ET OLEKS ÜKS EESTI“
Järgmisena võttis sõna ESTO 2025 president Sirle Sööt, laiendades mesilassüle metafoori öeldes, et välismaal ja kodumaal elavad eestlased on ühed ja samad mesilassüled, Eesti juurtega inimesed, kes on lennanud üle maailma ja teevad oma asja. Keskorganisatsioonid peaksid pakkuma kogukondadele turvalist ja mugavat mesipuud.
Võrgustike päev toob kokku samades valdkondades tegutsevaid eestlasi teistest riikidest, et jagada muresid ja kogemusi. Olulised on oma kohad, oma arhiivid, oma raamatukogud, laulukoorid, tantsurühmad, lastelaagrid jne. Need tegevused, mis on hoidnud Eesti meelt ja eesti keelt väljaspool Eestit. On oluline seda mitte kaotada. Võrgustike päev pakub võimaluse tulla kokku, et üksteist toetada, aidata ja mõtelda koos.
Kõneleja märkis, et on küsitud, miks ESTO 2025 läks Narva – kuigi valdav osa, kes elavad Narvas, ei räägi eesti keelt, tahame, et nad oleksid Eesti-meelsed ja õpiksid eesti keelt… ,,Need, kes Narvas käisid, said hoopis teise pildi sealsest elust ja inimestest… Oluline on, et oleks üks Eesti.“
,,MITMEKEELSUS AVAB UKSED“
ESTO 2025 noorte programmi juht Nora Sööt, koos Ülemaailmse Eesti Noorte Võrgustiku (ÜENV) kaasjuhatuse liikme Mihkel Jaenesega esitasid lühiülevaate Narvas toimunud Eesti Noortekongressist ,,Mitmekeelsus avab uksed“. Vabariigi president Alar Karis avas noortekongressi kõnega, innustades noori olla julged ja õppida eesti keelt.
Noortekongress tõi kokku 49 erinevast riigist ja Ida-Virumaal elavad noored, kes proovivad õppida ja rääkida eesti keelt keskkonnas, mis ei ole selleks kõige soosivam. Noored tõdesid, et mitmekeelsus on igal inimesel erinev, harjutamine ja vigade tegemine on normaalne. Huvi algab iseendast. On olemas mitmeid erinevaid võimalusi keele õppimiseks, näiteks Üleilmakool, Keeleklikk, Keelesamm, keelelaagrid jne.
ÜENV eesmärk on luua tugev, toetav üleilmne noorte võrgustik ja kohtumispaigad erinevates riikides, et ESTO ja eestlus kanduks edasi. Oluline on leida need viisid, kuidas õppida eesti keelt ja tulla kokku. Eestisse tulles on oluline tunda, et see on teine kodu.
ÜENV koduleht: globalestonian.com/et/uenv
Võrgustike päev on järelvaadetav: estofestival.com/uleilmsete-eestlaste-vorgustike-paev-vaata-otseulekannet/
Fotod: Aron Urb, Eesti välisministeerium
(II osa ilmub järgmise nädala lehes)
