Moderaator Reet Marten Sehr tutvustas eesmärke ja andis juhiseid edukate tulemuste saavutamiseks. Osalejaid julgustatati esitama võimalikult palju ideid. ,,Muuhulgas pakub tänane päev unikaalse võimaluse anda tagasisidet ja kujundada tegevuskava Eesti valitsuse juures.“
Võrgustike päeva kolm peaeesmärki olid: arendada diasporaa organisatsioonide võrgustikke; vahetada ideid kogukondade vajaduste, jätkusuutlikkuse ja kasvu osas ning koguda tagasisidet ja ideid Eesti valitsuse Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 arendamiseks.
Kohalolijad said osaleda kahes töötoas. Esimeses anti aega nii individuaalseks ajurünnakuks kui ka grupiaruteluks. Teises said osalejad lisada uusi ideid juba kaalututele. Lõpuks oli võimalik külastada kõiki töötubade saale ‘galerii käigus’. Vahepeal pakuti maitsvat lõunat, mis pakkus lisavõimaluse aruteluks ja võrgustike loomiseks.
Töötoad ja juhid olid järgmised:
- Eesti koolid ja suvelaagrid välismaal – Merike Barbarok (USA) ja Kadri Munro (Kanada)
- Eesti majad ja vabaõhuühingud välismaal – Taave Vahermägi (Rootsi)
- Eesti meedia- ja kommunikatsioonivõrgustikud välismaal – Sirle Sööt (Rootsi)
- Eesti arhiivid ja raamatukogud ning Eesti mälu hoidmine välismaal – Piret Noorhani (Kanada)
- Eesti kirikud ja kogudused välismaal – piiskop Ove Sander (Eesti)
- Eesti akadeemikud välismaal ning Eesti üliõpilasühingud ja korporatsioonid välismaal – Kadri Tüür (Kanada) ja Sonja Dobson (Uus-Meremaa)
- Eesti rahvakultuur (koorid, rahvatantsurühmad, teatrid ja etnograafilised käsitööringid välismaal – Ingrid Silm (Kanada)
- Eesti kunstnikud ja kunstikogud välismaal – Oskar Kask (Rootsi)
- Eesti kirjanikud ja tõlkijad välismaal – Kaidi Kruus (Rootsi) ja Urve Tamberg (Kanada)
KAPITALI KORJAMINE
Päeva lõpul koguneti uuesti peasaali, kus töötubade juhid esitasid 5minutilised kokkuvõtted aruteludest. Üks osalejaist kirjeldas tegevust kui Eesti rahvale ,,kapitali korjamist“.
Üldjoontes leiti, et üleilmselt on väga palju ühist, kuid ka palju erinevusi. Mured on universaalsed. Kommunikatsioon läbis kõiki arutelusid. Võrgustike loomine on erilise tähtsusega nii valdkondades kui ka valdkondade vaheliselt. Suur väärtus on kestev huvi mälu, keele ja kultuuri vastu ning usaldamise kapital, mis on kasvamas. Üleilmselt oleme viimastel aastatel üksteisele lähemale tulnud.
Uuenemine on raske ja vaevaline. Kogukondades on sisemised vastuolud, mis on takistuseks. Mitmes valdkonnas puuduvad inimesed, juhid ja vajalikud materjalid tegevuse läbiviimiseks.
Mõned kogukonnad vananevad ja kahanevad, kuid teisal kasvavad. Uuenemine on raske ja vaevaline. Kogukondades on sisemised vastuolud, mis on takistuseks. Mitmes valdkonnas puuduvad inimesed, juhid ja vajalikud materjalid tegevuse läbiviimiseks.
Võiks vähendada killustatust ja koondada olemasolevaid organisatsioone. Soovitati rohkem koostööd teiste kogukondadega, kaasa arvatud Eestiga. Oluline on leida võimalusi kaasata noori ja neid, kes ei räägi eesti keelt, kuid tunnevad huvi eesti kultuuri vastu.
Kokkuvõtlikult:
Koolid ja laagrid leidsid, et hästi on riigi tugi, toetused ja koostöö, kakskeelsus, perede kaasamine ja eesti identiteedi kasvamine. Takistuseks on eesti keele valdamine, õppematerjalide ja õpetajate puudus. Võimalused on generatsioonide ülene koostöö, riikidevahelised laagrid ja perevahetused. Vajalik on rahaline toetus, sobivad materjalid, koostöö, kasuliku info jagamine, kakskeelsus ja tunnustus.
Eesti majad ja vabaõhuühingud välismaal. Riigist riiki on palju erinevusi. Hästi on kogukondade tugi ja annetused, head asukohad ja kasutus, tasuta ruumid (Soome) ja kindel turubaas. Murepunktid on vabatahtlike puudus, vananenud omandistruktuur, sisemised probleemid struktuuris ja hoonete kasutuses ning mitmetes keskustes puudub Eesti maja. Lahendustena pakuti riigi toetust, noorte kaasamist, koostööpäevi ja Eesti majade võrgustiku loomist.
Eesti meedia ja kommunikatsiooni võrgustikud välismaal leidsid, et hästi on kasvav üleilmne koostöö ja kommunikatsioon. Väljakutsed on liiga palju infoallikaid ja killustumist, vähest ressurssi ja tegijaid ja erinevad keeled. Võimalused on globalestonian.com keskne roll, kaasa arvatud resurssipank, foorumiliides ja väliseesti võrgustik. Lisaks edendada koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR) ja koht ERRi nõukogus väliseesti esindajale.
Eesti arhiivid ja raamatukogud ning Eesti mälu hoidmine välismaal. Leiti, et kogukonnad on toetavad. On olemas rikkalikud kogud ja vastutustundlik pärandihoid. Mälu hoidmise huvi on suur. Takistused on rahastuse ebaselgus ja projektide kirjutamise oskuste puudumine. Raskusi tekitavad põlvkondade vahetus, järjepidevuse hoidmine, kahanevad kogukonnad ja juhtide ning ruumide puudus. On vaja rohkem väliseesti teemade meediasse toomist. Võimaluste seas pakuti võrgustike vahelist koostööd, digiteerimist, koolitusi ja suvekoole.
Eesti kirikud ja kogudused välismaal. Hästi on, et struktuur ja võrgustik on olemas ja paigas ning tegevused käivad. Vaimulikud teenivad erinevaid kogudusi. Koostöö toimub ka teiste kogukonna organisatsioonidega. Keeruline on vaimulike puudus, keeleline probleem, võõrandumine juurtest, assimileerumine ning raha puudus. Võimalusteks peeti sotsiaalmeediat ja internetimaterjale. Vajaduste seas on noorte perekondade tegevuse toetamine, interneti kaudu materjali vahetamine, väliseesti koguduste võrgustik ja noorte teoloogide õppimiste toetamine.
Eesti akadeemikud välismaal ning Eesti üliõpilasühingud ja korporatsioonid välismaal. Välismaal on palju teadlasi. Eesti teadus on tipptasemel. Eesti vaim ja maine on tugevad. Väliseesti korporatsioonid ja üliõpilasseltsid on aktiivsed. Rahalised toetused on olemas. Keerukuseks on kogukondade killustatus. Noored on hajali ja on küsitav, kuidas Eestisse tagasi tulla. Võimalused on andmebaasi loomine, rohkem omavahelist info jagamist, tudengivahetusi ja praktikakohti. Olulised on annetuskultuuri edendamine ja stipendiumid. Saatkonnad võiksid muutuda suhtluskeskusteks.
Eesti rahvakultuur (koorid, rahvatantsurühmad, teatrid ja etnograafilised käsitööringid välismaal. Hästi on eesti rahvatantsu ja koorilaulu populaarsus. Tehakse koostööd teiste kooridega. Noori on juurde tulemas, kaasa arvatud estofiilid. On uuse vorme, näiteks pererühmad. Takistusteks on kogukondade kahanemine, vähe mehi laulukoorides, harjutamisruumide ning materjalide ja õpetajate puudus. Võimalusteks peeti tehnoloogiat, koostööd Eesti ja teiste välismaa gruppide vahel, materjalide jagamist ja rahaliste taotlusvoorude lihtsustamist. Olulised on rahaline toetus, võrgustike loomine ja informatsiooni jagamine Global Estonian veebilehel. On vaja rohkem eestvedajaid ja oskusi ning kursuseid Eestis.
Probleemideks nimetati kunsti kaardistuse puudumist, riikliku toetuse rasket saadavust ja lünklikku näituste ja tegevuste jäädvustamist. Võimalused on võrgustike loomine ja koostöö ning Eesti keskustes kunsti tutvustamine.
Eesti kunstnikud ja kunstikogud välismaal. Hästi on vanema põlvkonna koostöö ja kunsti professionaalsus. Kunsti alus on looming ja loomistahe, mitte äri ja rahateenimine. Probleemideks nimetati kunsti kaardistuse puudumist, riikliku toetuse rasket saadavust ja lünklikku näituste ja tegevuste jäädvustamist. Võimalused on võrgustike loomine ja koostöö ning Eesti keskustes kunsti tutvustamine. Oluliseks peeti keskse kultuurikontaktide andmebaasi loomist (Global Estonian alla), stipendiume, väliseesti kunsti albumeid ja katalooge, Eesti majades ja saatkondades väliseesti kunsti eksponeerimist.
Eesti kirjanikud ja tõlkijad välismaal. Leiti, et tõlketööd on palju ja tõlkijad on enamuses heal tasemel. Lastele on palju tõlgitud raamatuid. Probleemideks on tõlkijate väike palk. Raske on trükkida ja avaldada väliseesti kirjandust Eestis. Puudub keskne infosüsteem olemasolevate raamatute kohta. Võimalused on jälgida väliseestlaste kogukondade soove tõlketööde valimisel, rohkem koostööd, võrgustiku loomist, väliseesti kirjanduse nädalat Eesti raamatukogudes.
ELUJÕULINE JA TULEVIKKU VAATAV
Reet Marten Sehr tänas lõppsõnas Võrgustike päeva kaaskorraldajaid välisministeeriumist, kõiki esinejaid, vabatahtlikke, näituste korraldajaid ja eelkõige osalejaid sujuva ning rõõmsa koosmõtlemise eest. ,,Loodame, et tänasest päevast on kasvamas välja kestvad võrgustikud ja teie soovitused jõuavad järgmisse Üleilmse eestluse tegevuskavasse.“
Kestvalt jääb meelde hea energia, suur hoolivus eesti kultuuri ja keele vastu ning tunne, et saame üksteist toetada ükskõik kus elame. Võrgustike päev kinnitas, et üleilmne eestlus on elujõuline ja tulevikku vaatav. KOOSLOOMES EDASI.
