Aeg on edasi läinud ja nüüdseks on tehnoloogia legendidele järele jõudnud. Tänapäevased kratid on healoomulised ning Eestis au sees. Alates 2019.aastast on neil olemas lausa oma riiklik strateegia.
Eesti tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava ehk kratikava eesmärgiks on toetada nii avalikku kui erasektorit tehisintellektide rakendamisel. See hõlmab teadlikkuse tõstmist riigiasutustes, arendusmaratone ettevõtetele, andmekirjaoskuse koolitusi, seadusandluse uuendamist ja palju muud. Rohkem kui 80 kratti on juba riigiasutustes tööl või ametit õppimas – nad teostavad metsade kaugseiret, hindavad uusi raviminimetusi, prognoosivad liiklusõnnetuste tõenäosust, tuvastavad vigaseid maksutagastuse nõudeid, transkribeerivad kohtuistungeid, tõlgivad andmebaase ja palju muud. Kratid aitavad ka eesti kultuuripärandit hoida – neid kasutatakse museaalide hindamisel ja kirjeldamisel, vanade dokumentide transkribeerimisel ning fotode analüüsimisel.
Krattide panus on eriti väärtuslik keeletehnoloogia arendamisel. Keeletehnoloogia lahenduste hulka kuuluvad näiteks õigekirjakontrollijad, sisukokkuvõtjad, hääljuhitavad programmid, sünteeshääled ja isegi tekstist emotsioonide tuvastajad. Eestis on käimas mitmeid keeletehnoloogia projekte ning iga eesti keele rääkija saab sellesse protsessi oma panuse anda kõnet “annetades” https://annetakonet.ee/
Keeletehnoloogiaga on tihedalt seotud üks olulisemaid kratikava projekte #Bürokratt. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on tavalise juturobotiga, aga #Bürokrati tulevikuvisiooniks on saada krativõrgustikuks ja suhtluskanaliks, mille kaudu on inimesel ligipääs kõikidele avalikele teenustele. Ja seda kõike eesti keeles.
Nagu näha, on krattide omanikud muinaslugudest üht-teist õppinud. Praeguste krattide eest hoolitsetakse, et nad ei teeks kurja ja oleksid hoopis kasulikud. Sest nagu kratikava kokkupanijad on öelnud: “Ainult nii võime krattidest võita: vaba aega, meelerahu ja õiglasema ühiskonna.”
