Telli Menüü

Kriitilised küsimused tuumajaama kohal

Arutelud tuumajaama rajamise üle on taas hoo sisse saanud. On hulk ettevõtjaid ja poliitilisi jõude, kes näevad Eestit tulevase tuumariigina. Tuumaenergia arendamise kasuks räägib mitmeid plusse, sealhulgas kliimat puudutavaid. Ent samuti on üksjagu teadlasi, ettevõtjaid ja poliitikuid, kes tuumaenergiat kindlasti ei pelga, aga kes küsivad, kas Eesti ikka vajab vältimatult tuumajaama.

Aprilli keskpaigas arutas riigikogu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena tuumaenergia kasutuselevõtu vajadust ja võimalusi Eestis. Arutelu all oli nii kliimaministeeriumi töörühma lõpparuanne, siseministeeriumi rõhuasetused turvalisuse vallas kui ka Stockholmi keskkonnainstituudi analüüs Eesti inimestele ja ettevõtjatele soodsaima elektrienergia tagamise kohta.

Rõhutasin ka riigikogu kõnetoolist, et meile on kõige põhimõttelisemaks küsimuseks see, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on hädavajalik samm või saab ka ilma.

Kuigi arutelu oli seni peetutest tasakaalukaim, siiski sotsiaaldemokraatide aplausi tuumajaama võimalik rajamine Eestisse ei saanud. Ehk hakkasid esitatud andmete toel ka mõned senised tuumajaama toetajad endilt kriitilisi küsimusi küsima ning kõhklema.

Sotsiaaldemokraadid ei ole põhimõtteliselt tuumaenergia vastu. Eesti tarbib ka praegu tuumaenergiat välisühenduste kaudu, ometi ei pea me tuumajaama püstitamist Eestisse mõistlikuks. Rõhutasin ka riigikogu kõnetoolist, et meile on kõige põhimõttelisemaks küsimuseks see, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on hädavajalik samm või saab ka ilma.

Sotsiaaldemokraatide arvamust toetas oma ettekandes Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste, kelle sõnul ei ole möödapääsmatut vajadust teha Eestist tuumariik. Seda kinnitab ka Rohetiigri energiateekaart, mille loonud ettevõtjad ja eksperdid leiavad, et tulevasel energiaturul pole tuumajaamale kohta.

Tegu oleks äärmiselt kalli ja samas riskantse investeeringuga, mis nõuab ka riigi panust ehk avalikku raha. Seesama riigi tellitud tuumaraport kirjeldab, et riiklikke garantiisid on vaja elektri hinnale ning samuti ettevõtmise ebaõnnestumise ehk võimaliku pankroti korral. Olgu ka öeldud, et investeerimispangad on pannud tuumajaamad oma prioriteetide nimekirja lõppu, mistõttu on risk, et riik teeb oma kulutused – maksab kinni erinevad uuringud, nagu praeguseks on osaliselt ka juba tehtud – ning lõpuks jaama ikkagi ei tule. Tuumajaam nõuab riigilt suuri kulutusi ka inimeste koolitamise ja riikliku regulaator­asutuse loomise, samuti ohutuse tagamise vallas. Muuhulgas tuleb arendada nii pääste- kui ka julgeolekuvõimekust.

Riigikogus peetud debatil oli üksjagu juttu jäätmetest. Tehnoloogiad arenevad kiiresti, ka tuumajäätmete valdkonnas, mille tulemusena väheneb ladustamist vajavate jäätmete hulk. Praegu on aga selgelt näha, et veel hoogsamalt arenevad lahendused taastuvenergia, salvestuste ja kindlamate ühenduste vallas, mis kõik on veel kaugel oma tehnoloogilise kõrghetke saavutamisest.

On tõsi, et tuul ei puhu ja päike ei paista aastaringselt, aga seetõttu ongi olulisel kohal nii salvestus kui ka välisühendused, millele pakuvad tuge koostootmis- ja biogaasijaamad.

Rohetiigri energiateekaardi andmete põhjal on võimalik energiadefitsiit umbes viiel protsendil tundidest aastas. Kas sellise marginaalse puudujäägi pärast peab Eestisse ehitama tuumajaama või tuleb toime ka ühiskondlikus vaates soodsamate lahendustega?

Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et Eesti suudab taastuvenergiat arendades saavutada oma keskse energiapoliitilise eesmärgi – taskukohase, keskkonnasäästliku ja varustuskindla elektri. On tõsi, et tuul ei puhu ja päike ei paista aastaringselt, aga seetõttu ongi olulisel kohal nii salvestus kui ka välisühendused, millele pakuvad tuge koostootmis- ja biogaasijaamad.

Toompeal on näha mõnede otsustajate soovi otsustada lähiajal ära, et Eesti hakkab tuumaenergeetikat arendama ja selleks ettevalmistusi tegema. Sel juhul oleks tegu üliolulise sammuga, millel on suur mõju tulevastele põlvkondadele. Minu hinnangul eeldab nii põhimõtteline hääletus eelnevat arutelu selle üle, kas taolise otsuse puhul piisab riigikogu napist enamusest või peaks valik tuumaenergia kasuks saama näiteks 2/3 saadikute toetuse. Ja ka selle üle, kas nii strateegilise ettevõtmise puhul peab riik olema tuumajaama ehituse korral omanikeringis. Seda debatti ei saa pidada, kui protsess juba käib ja arendajate „õigustatud ootus“ tähendab seda, et riigile jääks pelgalt õigusruumi looja roll.

Priit Lomp, Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees

Loe edasi