fbpx
Telli Menüü

Kristina Kallase loeng venevähemusest

Esmaspäeval, 17. juunil pidas Kristina Kallas loengu ,,The Russian Question in Estonia: Challenges and Perspectives“ Toronto Ülikooli Munk School of Global Affairs’is.


Kallas (snd. 1976 Kiviõlis) on kaitsnud doktorikraadi võrdlevas poliitikas Tartu Ülikoolis ja töötas kuni käesoleva aastani Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorina. Narva kolledž koolitab õpetajaid venekeelsetele koolidele ning on kujunenud kogu piirkonna üheks positiivseks arengumootoriks. Vene vähemuse lõimumine Eesti ühiskonda on teema, millega Kallas on tegelenud kogu oma akadeemilise ja professionaalse karjääri ning ta on hetkel Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees. Eelmisel aastal ta oli uue liberaalse erakonna ,,Eesti 200“ asutajate seas ning märtsis toimunud riigikogu valimistel erakonna esinumber. Kristina Kallas sai üle 2300 hääle, ent erakond jäi napilt alla 5% valimiskünnise.


Kallas oli kutsutud lektoriks Montreali McGilli ülikooli suvekursusele ja põikas päevaks Torontosse, et kohtuda siinsete eestlastega. Toronto Ülikooli Eesti õppetooli professor Andres Kasekamp korraldas ja juhtis üritust.

Kristina Kallas Toronto ülikoolis loengut pidamas. Foto: Andres Kasekamp (2019)

 

Loengu esimeses osas Kallas seletas, kuidas Lääne-Euroopas pärast Teist maailmasõda kujunes arusaam, et vähemusrahvustel on keelelisi ja kultuurilisi õigusi, mis kuuluvad inimõiguste juurde, ent Ida-Euroopas on vähemusrahvuste küsimus seotud pigem riikliku julgeolekuga. Need erinevad lähenemised on raskendanud Ida-Euroopa, sh. Balti riikide, vähemuste olukorra mõistmist rahvusvahelisel tasandil.

Ida-Euroopas on lisaks vähemusrahvale ja rahvusriigile mängus ka vähemusrahva isamaa, kes esitab ennast oma rahvuskaaslaste kaitsjana. Eesti puhul on see Venemaa, aga lektor tõi näiteks ka Serbia ja Ungari. Tegemist on kolmepoolse vahekorraga ning see, mis üks neist osapooltest teeb, tekitab omakorda reaktsiooni teises kahes osapooles. Pronkssõduri konflikt oli üks ere näide.

Pärast analüüsi raamistiku tutvustamist esitas Kallas hulga andmeid ja küsitluste tulemusi Eesti kohta, mh vene vähemuse keeleoskusest, suhtumisest kodumaasse, sissetulekutest, elukeskkonnast, jms. Üks andmete analüüsi tulemus oli, et eestivenelaste sissetulekud on väiksemad ning et neil on tööturul, eriti avalikus sektoris juhtival tasandil, raskem läbi lüüa. Mingit nähtavat takistust edu saavutamisele neile ette seatud pole, ent ilmselt on siiski „klaasist lagi“ ees. Sissetulekute erinevus on viinud ka elukoha segregatsiooni – edukad eestlased kolivad Lasnamäelt ära ning edukad venekeelsed Ida-Virumaalt Tallinna. Järelejäänud piirkonnad getostuvad.

Samas on ka positiivseid arenguid, nt seostavad noored eestivenelased ennast Eestiga palju tugevamini kui vanemad ja üldiselt on noorte eesti keele oskus paranenud. Kallase sõnul on murettekitav, et eestlased ja venelased on rohkem segregeeritud kui varem.

Kallase hinnangul on olukorra algpõhjus nõukogude ajast pärit koolisüsteem, kus siiamaani on eraldi vene- ja eestikeelsed koolid. Kui eesti ja vene lapsed õpiksid koos ühes eestikeelses koolis, siis tuleksid venekeelsed noored hiljem paremini toime oma karjääris. Koolisüsteemi reformimine aitaks Eesti ühiskonna lõimumist, tugevdades seekaudu vabariigi julgeolekut. Kõneleja sõnul pole senised valitsused julgenud koolisüsteemi muuta, sest kardavad häälekate kriitikute vastasseisu ning see oli üks põhjus, miks Kallas asutas oma erakonna Eesti 200.

Valgustavale, sisutihedale ja selgelt esitatud ettekandele järgnes elav arutelu. Enamik kuulajaskonnast olid eestlased, kuigi kohal olid ka mõned ülikooli õppejõud ja tudengid, k.a. professor Donna Orwin, Slaavi osakonna juhataja, kelle alla kuulub ka eesti keele õpe. Publiku huvi oli suur – esitati palju küsimusi ja omapoolseid tähelepanekuid. Kuulajad olid tänulikud, et Kristina Kallas seletas lahti empiiriliste andmete ja enda praktiliste kogemuste najal keerulise ja tundliku küsimuse, milles valitsevad paljud eelarvamused.

 

Andres Kasekamp, Toronto

 

 

Lektor Kristina Kallas (par) ja loengut kuulanud Eda Sepp. Foto: Andres Kasekamp (2019)

Loe edasi