USA endine suursaadik Ukrainas William B. Taylor ütles aga teisipäeval CNN-i telekanalil esinedes, et Nemtsovi tulistajat ei suudeta ilmselt kunagi kindlaks teha − isegi siis, kui kedagi vastava süüdistusega kohtu ette tuuakse.
Nemtsov tapeti kaks päeva enne opositsiooni kavandatud protestimarssi “Kevad”, kus ta kavatses avalikustada asitõendid Venemaa sõjaväelaste osalemise kohta Ukraina sõjas. Vaid pool tundi pärast Nemtsovi tapmist viisid uurijad tema korterist ära kompuutri kõvaketta ja hulgaliselt dokumente. Vene opositsionäär Ilja Jašin ütles, et kuigi raporti ainus täisversioon oli Nemtsovi arvutis, on kõik kogutud tõendid alles, mille alusel saab kõnealuse raporti taastada.
Nemtsovi mõrv polnud üllatus
Veebruari algul antud intervjuus ütles Nemtsov: “Ma kardan, et Putin võib mind tappa.” Niisiis – hirm ja surm käsikäes.
Nemtsovi mõrv šokeeris kogu maailma, kuid midagi üllatavat selles tegelikult polnud, sest teisitimõtlejatega on Venemaal arveid õiendatud kogu ajaloo vältel.
Mida päev edasi, seda hägusemaks muutub pilt kuriteopaigal toimunust. On nii palju vasturääkivusi ja küsimusi, ent kindlasti polnud see amatööride kätetöö. Soome ajaleht Ilta-Sanomat (03.03.) toob välja kaheksa mõrvaga seotud müsteeriumi, mis võiksid juhtida Nemtsovi mõrvari jälile: miks sõitis sillal lumekoristusauto, ehkki lund seal polnud; kas mõrvar oli juba sillal või tuli selle autoga; miks oli muidu nii liiklusrohkel sillal ebatavaliselt vähe autosid; miks valvekaamerad ei töötanud jm. Iseasi muidugi, kas Vene uurijaid need üksikasjad huvitavad.
Aga miks Nemtsov ikkagi mõrvati? Arvestades president Putini populaarsust (viimastel andmetel 84-86%) polnud ju Nemtsov talle tõsiseks konkurendiks. CBC reporter Nahlah Ayed esitas selle kohta mitmeid võimalikke motiive, millest ta põhiliseks peab just Nemtsovi valduses olnud ülalmainitud asitõendeid. Ukraina president Petro Porošenko ütles Nemtsovi mõrva kommenteerides, et nähtavasti oli keegi hirmul tõe ilmsikstuleku pärast. Vene sõdurite emad küsivad aga võimudelt, kuhu nende sõjaväeteenistuses olevad pojad jäljetult kaovad.
“Rahvuslikud reeturid”
USA poliitikateadlane ja vene ekspert Andrew Kuchins kirjutab, et Nemtsovi ideaalid ja põhimõtted on absoluutselt võõrad ja vastuvõtmatud president Putinile.
Mullu Krimmi annekteerimise järel peetud kõnes tembeldas Putin kõik need, kes Venemaa poliitikaga ei nõustu, “rahvuslikeks reeturiteks”. Väljend, mis meenutab vägagi stalinlikku kõnepruuki. Läbi selle prisma oli ka Nemtsov “reetur”.
Eksiilis elav Nemtsovi mõttekaaslane ja sõber Garri Kasparov näeb Putini režiimi viimastes sammudes nii vene rahvusliku uhkuse kui ka N. Liidu taastamise katseid, millega kaasneb ohjeldamatu viha teisitimõtlejate suhtes, keda tembeldataksegi “rahvuslikeks reeturiteks”, kirjutab Kasparov.
Siinkohal võiks tuua Vene ajaloost ühe paralleeli. Kui Stalin andis 1934. a korralduse oma rivaali Sergei Kirovi mõrva uurimiseks, järgnes sellele vene intelligentsi, sõjaväeladviku ja partei juhtide vastu toimepandud genotsiid, mis andis Kremlile hea ettekäände ja võimaluse vabaneda kõigist vastumeelsetest isikutest, keda samuti nimetati reeturiteks.
Ka tänapäeval on Kremli kriitikud üksteise järel elimineeritud – Anna Politkovskaja, Aleksander Litvinenko, Sergei Magnitski, Stanislav Markelov jt.
Nemtsovi surma järelmid
Boriss Nemtsovi on juba hakatud nimetama märtriks ja tema surm on tõstnud Ukraina sõja temaatika taas meedia fookusesse. Eelmisel pühapäeval toimunud marss kujunes aga kümnete tuhandete osavõtjatega Nemtsovi mälestusmeeleavalduseks.
Siinse eesti ühiskonnategelase Marcus Kolga sulest ilmus 2. märtsi ajalehes The Globe and Mail arvamusartikkel teemal, kuidas Kanada võiks aidata Venemaa opositsiooni pärast Nemtsovi surma. Nemtsov ütles 2012. a detsembris Ottawas ja Torontos viibides, et kui Kanada soovib näidata solidaarsust vene rahva vastu ja seista inimväärikuse eest, tuleks öelda Kremli tegelastele, et nad pole siin teretulnud.
Aasta varem toimunud visiidi käigus Kanadasse valgustas ta siinseid parlamendiliikmeid, valitsust ja meediat Venemaa tegelikust olukorrast, öeldes, et Putini režiimi korruptsioon on omandanud endeemilise ilme ja et Kreml sulgeb ühe demokraatliku protsessi teise järel. Nemtsov hoiatas juba siis, et Venemaal vohav totalitarism ohustab tema naaberriike.
Oma 2012. a Kanada külastuse ajal oli ta sattunud Venemaa Föderaalse Juurdlusbüroo vaatevälja. Marcus Kolga küsis Nemtsovilt, kas ta on ka mures oma julgeoleku pärast. Nemtsov vastas, et kui sulid ja vargad tahavad teda kätte saada, siis nad ka saavad, sõltumata sellest, kui palju ihukaitsjaid tal ka poleks.
On loomulik, et Euroopa Liidu juhtametnikud ja liikmesriikide liidrid asuksid tõhusamalt toetama mitte ainult Ukrainat, vaid ka Venemaa opositsiooni, kes soovivad käivitada oma “Euromaidani” liikumise.
Nemtsovi matus tõi teisipäeval kokku tuhandeid inimesi, kes tulid talle viimast austust avaldama. Sellest kujunes ajalooline sündmus, millest tegid ülekandeid ka Venemaa telejaamad. Kas need on äkki esimesed arglikud idud demokraatia tärkamisest Venemaal, kus elu hakkab ehk kunagi naeratama hirmu ja surma üle?
Elle Puusaag
