Telli Menüü

Kui minevik hakkab tuhmuma

Esmaspäeval möödus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 21 aastat. 20. augustil 1991 võttis tol ajal parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

21 aastaga on üles kasvanud uus põlvkond, kes pole kogenud võõrriigi okupatsiooni ängistust ja on vaba punataagast. Aga see on ühtlasi küllalt pikk aeg, mille vältel ka kõige kirkamad muljed ja mälestused hakkavad tuhmuma.
Image by sattva - FreeDigitalPhotos.net

President Toomas Hendrik Ilves nentis esmaspäeval Eesti iseseisvuse taastamise 21. aastapäeva vastuvõtul Kadriorus peetud kõnes, et minevik on omandamas üha metafoorsemat kuju: „Sest kaua me ikka jaksame oma raske mineviku üle masendust tunda? On kergem elada, kui minevik meid oma ahistuse haardest järk-järgult vabastab. Ometi on mälukaotuse kiirus mõneti ehmatav. Eriti kui teame, milleni täielik unustamine võib viia.”

Presidendil on muidugi õigus – ehkki meid motiveerib tulevik, ei tohiks sinna suundudes unustada minevikku, eriti Eesti taasiseseisvumise saavutamise eellugu. Selletõttu on põhjust meenutada teistki sellenädalast tähtpäeva – 23. augustil möödus 73 aastat Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimisest, mida märgib ka üks juubelihõnguline ajalooline sündmus. Nimelt toimus 25 aastat tagasi, 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult MRP ja selle salaprotokollide avalikustamist ning tagajärgede likvideerimist. Ja veel – 23. augustil 1989, MRP 50. aastapäeval, korraldasid baltlased nõukogude võimu mõjutamiseks ja oma vabadustahte demonstreerimiseks läbi kolme Balti riigi kulgenud inimketi, mis äratas imetlust kogu maailmas. Mõlemad on väga olulised tähised Eesti taasiseseisvumise saagas, mida ei tohi unustada.

Tänapäeva kurbloolus on kahjuks see, et 21 aasta tagused rahvuslikud ideaalid ja kõrgpunktid kipuvad mattuma igapäevase elu murede alla. „Jätkuvalt suur pikaajaliselt töötute hulk suurendab nende majapidamiste hulka, kel on keeruline ka esmavajalikke kulutusi katta,” tõdes Swedbanki ametnik Kristjan Tamla teisipäeval. Muret tekitab seegi, et oleme vananev ja kahanev rahvas. Kui siia lisada veel poliitilised skandaalid, pole ime, et võtavad maad kannatamatus, pettumus, trots ja rahulolematus. Siis antakse vaba voli kriitikale, mis on küll põhjendatud, aga mõjub negatiivselt. Ometi on meil nii palju seda, mille eest tänulik olla – oma keel, unikaalne kultuur, aga mis peamine – vabadus! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser leiab, et Eestis on 21 aasta jooksul olnud head ja halba enam-vähem võrdselt, kuid positiivne kaalub negatiivse kindlasti üles.
Siinkohal on sobiv lõpetada presidendi sõnadega: „Hoidkem seda rõõmu, mis meid valdas, kui seisime taastatud vabaduse, oma iseseisvuse, oma uuesti kätte võidetud riigi lävel täna 21 aastat tagasi. Aidaku see ühine, meis paljudes surmani elav emotsioon meid üle raskustest ja pettumustest.”

Elle Puusaag

Loe edasi