Minul on vanast ajast ikke veel see taluperemehe mõtlemine vere sehes, kuigi olen suurema osa elust vabrikuvile perra elama pidand. Oma linnamajas olin sellegipoolest peremees, aga kui kodarad kehvaks jäid ja teised ihuliikmed kah artriitsinuse ja muude ädade käes vaevlema akkasid, tuli kuningriik maha müia ja korteli kolida. Maksan üiri ja olen sulane, kuigi konti ei pea murdma. Nigu saarlase sulane, et tööd ültse ei ole, ainult istu ja sõua.
Ma olen kuuld mõnda meest praalimas, et tema peremehe seisusest ei lahku, ka siis mitte, kui ihuramm kahaneb. Müib maja maha küll, aga kolib kontumiinijummi. See on sinu oma ja sinu nimel, vastav tokument on sul taskus ja sulaseid mitte üks, vaid mitu. Oled kangem peremees kui vanaste külas.
See kõik kõlab uhkelt ja vägevalt, aga tegelikult on sedasi, et see tähtis tokument ongi ainuke, kes sind peremeheks tunnistab. Peremees oled ainult paberil. Sulaseid on sul ohtralt küll ja kõik tahvad kõva palka saada, aga katsu neist ühtegi kamandama minna. Siis alles saad teada, kui peenelt sind petetud on. Eesti talus tegi sulane seda, mis sa tal teha käskisid, aga kontumiinijummis otsustab iga sulane ise, mis ta teeb ja paneb sinu kah selle perra elama. Üks sulane teatab sulle, kuna sa sügisel oma kortelit kütma akata tohid; teine otsustab kevadise jahutamise; kolmas kaeb, kuna rohtu niita vai ekki pügada; neljas kükitab välisukse man ja peksab kõik su külalised tagasi, kes pole ette meldind, et tahvad sulle sünnipäevaks õnne soovida. See kõik pidada olema sinu uvides, et keski ei pääseks su elunatukese kallale.
Ühtegi sulast ei saa sa ise kaubelda ega laiskuse pärast lahti lasta. Kõik tehasse sinu eest ära ja sulle ainult üteldasse, kui palju sa pead kellelegi palka maksma. Papri peal oled peremees, aga elu näitab, et oled oopis oma sulaste sulane. Nisukesest petuperemehe seisusest mina ei ooli, parem olen aus sulane.
Kargu Karla
