Eesti metsades jätkus aga vastupanu punavõimudele. Metsavendi oli pärast sõda hinnanguliselt 30.000. Suuremad lahingud nende ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. a, kuid neid peeti veel 1957. aastalgi. Metsavendadelt võtsid vastupanu teatepulga üle koolinoored. Julgeolekuorganid õiendasid nendega julmalt arveid. Järgnevatel aastakümnetel tegutsesid Eesti riikluse taastamise nimel teisitimõtlejad, astudes julgelt vastu okupatsioonivõimudele.
Kõikide nende inimeste tegevus, aga ka väliseestlaste jäägitu pühendumus ja usk oma riigi vabadusse viis Eesti iseseisvuse taastamise ja selle rahvusvahelise tunnustamiseni 1991. a. Alles siis oli võimalik lugeda sõda lõppenuks. K.a. veebruaris võttis Riigikogu lõpuks vastu avalduse Eesti Vabariigi kodanike tunnustamisest, kes tegutsesid N. Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles avalduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamine ei lõpe kõnealuse avaldusega, vaid jätkub. Seda on hea teada.
Nüüd sõdivad eestlased aga Afganistanis. President Toomas Hendrik Ilves ütles hiljuti, et ta on tänulik meie sõduritele, kes on valmis teenima Eesti riiki sõna otseses tähenduses eesliinil, lahinguväljal.
1. mail möödus aasta maailma terroristliku organisatsiooni al-Qaida juhi Osama bin Ladeni surmast. Nagu teada, on al-Qaida tihedalt seotud Afganistanis võitleva mässulise Talibani rühmitusega. Osama bin Ladeni surm pole lõpetanud Afganistani sõda. Vastupidi – Talibani mässulised teatasid, et alustavad 3. mail üleriigilist võõrvägede ja nende toetajate vastu kevadpealetungi, millele anti avalöök juba päeva varem. Taliban lubas ka president Hamid Karzai võimult pühkida.
USA president Barack Obama, kes tegi 1. mail ootamatu visiidi Kabuli ja kirjutas sealse riigipea Karzaiga alla üsnagi ebamäärase sisuga strateegilise kokkuleppe, ütles oma kõnes: „Eesmärk, mille ma seadsin – alistada al-Qaida ja mitte anda talle võimalust end uuesti üles ehitada – on käeulatuses.” Paljud vaatlejad suhtuvad sellesse mõtteavaldusse skeptiliselt, ja küllap põhjendatult, sest naaberriigis Pakistanis on al-Qaidal ju turvaline pelgupaik ja vaba voli tegutseda, ka piiri ületada. Sõda Afganistanis pole veel kaugeltki lõppenud.
Elle Puusaag
