Kui unelmad täituvad ja purunevad
jaan. 20, 2017
Estonian Life No. 3 2017
Maie Currie: Shattered Lives. Autori kirjastus, 2017. 220 lk. Iga inimese elus on sündmusi ja olukordi, mis jätavad ta hingele niivõrd valusa pitseri, et seda saab leevendada vaid pihtimusliku sisekõnelusega. Kirjakunstis piisavalt vilunud inimesel on võimalik seda läbi viia pihiisasid tundmata, nende arvu teadmata ja neile silma vaatamata.
Kaaluv osa autori pihtimusest katab kaht hingepiinast ajendatud reisi ja nendega seostuvat. Esimese reisi sooritab ta 1944. aasta sügisel ema käekõrval, et põgeneda läheneva punavõimu eest, mis on talt röövinud isa. Kakskümmend neli aastat hiljem võtab ta üksi ette reisi vastupidises suunas, just sellesama võimu rüppe, et oma isaga taas kohtuda. Unelm täitub – ja puruneb.
Autor näib oma taotlustes olevat küllaltki pretensioonitu: ta ei ürita kirjanikuna jõuliselt esile tõusta ega anda meie rahva kannatusteest põhjalikku ülevaadet. Ta lihtsalt jutustab oma lugu ning saavutab selle siiruses ja eheduses teatud määral mõlemat. Oma ema Ilona Soomerele pühendatud ingliskeelne teos algab selgitava peatükiga eesti rahva saatusloost. Lugu ise sarnaneb üldjoontes paljudele samalaadsetele. Autori isa arreteeritakse NKVD poolt 1941. aasta juuli lõpul ja värvatakse sõja lõpupoolel Nõukogude armeesse. Ema koos nelja-aastase tütrega põgeneb oma isa tungival pealekäimisel Saksamaale. Satuvad sõja lõppedes Prantsuse tsooni, kust põgenevad söevagunis USA tsooni, et pääseda kodumaale tagasi saatmisest. Kempteni põgenikelaagrist emigreeruvad New Yorki, siirduvad sealt Lakewoodi. Ema ajutiselt töötuks jäädes võtab tütre enda kasvatada heatahtlik ameerika abielupaar. Isa on Eestis vahepeal oma peret otsima hakanud ja neid leidmata uuesti abiellunud.
Isaga saavutatakse kirjakontakt. Kahekümne kaheksa aastase autori esimene abielu puruneb ja ta tunneb vastupandamatut tungi külastada kodumaad. Kohtumine isa ja ta uue perega on südamlik, kuid karmid ajad on jätnud oma jäljed. Isa, kuigi üliõnnelik tütre taasleidmisest, on vaimselt raugastunud, sõjaaegsed läbielamused on mõjunud ta psüühikale. Ta ei ilmuta vähimatki huvi tütre ja ta ema käekäigu vastu, tema enda käekäigust saab tütar rohkem teada lähedastelt peretuttavailt. Sellised on liigutava taaskohtumise varjuküljed.
Maie Currie lugu on killuke eesti rahva ängistavast lähiajaloost, kirjutatud tunnetest pakitseva südame ja vaheda sulega. Aus vabastav pihtimus, mis võimaldab astuda järgmisi kirjanduslikke samme. Eeldusi nende tekkimiseks ei näi puuduvat.
Eerik Purje
