Dr Teene on pühendunud uurimistööle ja muuhulgas keskendunud bakteriaalse põletiku avastamisele kroonilistes haavandites valguse abil.
Ettekanne tundus olevat erakordselt huvitav ja informatiivne. Ütlen „tundus”, sest selle mõistmine eeldas vastavat eriharidust või vähemalt algteadmisi meditsiini vallast, mis siinkirjutajal puuduvad. Tegelikult julgen väita, et loeng oli briljantne, sest kuulsin sellekohast kinnitust vähemalt kolme inimese suust, kelle arvamust ma hindan ja usaldan. Kõik kolm olid staažikad arstid.
Tahaksin tõsiselt loota, et minu hinnangust ettekandele ei loeta välja lugupidamatust teaduse ega teadlaste vastu. Kindlasti puudub minus soov alavääristada hinnatud õpetlast. Samas ei saa lahti tundest, et iga eralase loegu puhul tuleks mingil määral arvestada kuulajaskonnaga. Kui keegi on kuulanud aafrika keeltele spetsialiseerunud keeleteadlast, kes deklameerib pool tundi suahiilikeelseid luuletusi, siis ta mõistab ajakirjaniku tänast dilemmat.
Kõnelejale esitati mitmeid küsimusi, pea eranditult meditsiinilise haridusega inimeste poolt. Küsimuste ja vastuste laadist võis järeldada, et lektori sõnum oli äratanud professionaalset huvi, mis asjatundlikult rahuldati.
Niisiis – et näha nähtamatut, selleks tuleb õppida biofüüsikat. Kuidas taibata taipamatut? Küllap leidub sellekski vastav teadusharu.
Eerik Purje
