See on väga hea kasum, võrreldes paljude teiste investeeringutega.
Neile, kes investeerimisel alluvad oma tunnetele, ahnusele ja hirmule ning otsivad lühiajalist kasumit, on investeering kulda võib-olla kõige parem moodus, kuidas palju raha kaotada!
Paljudel on kindlasti meeles, kuidas kulla hind 1980. aasta paiku tõusis $800-le untsilt. Meeles püsib ta selle pärast, et finantsasutuste uste taga olid kulla ostjate pikad sabad. Kümme aastat hiljem kõikus kulla hind $400 ümber untsilt ja 20 aastat hiljem $300 ümber untsilt. Aastal 2010 oli hind aga võnkumas $1000 ümber, et aastal 2012 tõusta $1800 piiridele ja praeguseks langeda $1200 piiridele.
Kulla hinna tuleviku ennustajaid on olnud palju. Kulla hinda mõjutavad sajad või isegi tuhanded eri tegurid, nagu riigid, mis kulda ostavad ja müüvad, rääkimata üksikisikutest, uute maapõues asuvate kullamaakide avastamine, kaevanduste asutamine ja finantseerimine, poliitilised tegurid, kliimamuutuste kontrolli aktivistid jne. Siiski leidub inimesi, kes väidavad, et kulla hind liigub tsüklites ja nad oskavad neid tsükleid ennustada.
Adeni õed, kaks Costa Ricas elavat ameeriklannat, olid oma erialaks valinud kulla hinnatsükli liikumise ennustamise. Nad söötsid hulgaliselt kulla hinda mõjutavaid tegureid oma arvutitesse, mille töötlemise järel nad väitsid, et olid avastanud kulla hinna liikumise tsükli, mis koosneb neljast faasist ja mille alusel võib kulla hinda ennustada.
Adeni õdede jüngrid olid tõesti hämmastunud, kui Adeni õed olid peaaegu nädalase ja 99-protsendilise täpsusega ennustanud, et kulla hind langeb 1982. aasta juulis 325 dollarile untsilt ja hakkab sealt tõusma.
Aupaklikke ja kiitvaid kirjutusi ning kutseid loengutega esinemiseks oli rohkesti.
Tõenäoliselt osteti ka palju kulda, kuid kui hind 1988. aastaks ei tõusnud $2000-le nagu ennustatud, vaid umbes viiendikule sellest, mille ümber hind pendeldas järgnevad 15 aastat, oli pettumus suur ja Adeni õdede täht finantsmaailmas langes ja kadus.
Interneti kaudu pakutakse ja on võimalik tellida igasuguseid ajakirju ja päevalehti, mis tegelevad majanduslike küsimuste arutamise ja nõuandlusega. Kuld, selle hind praegu ja tulevikus, on sagedane teema. Millistest allikatest see info tuleb ja kui usaldusväärne see on, on raske öelda. Tuntud nimesid majanduselus esineb ka. Kogemused näitavad, et mõned ennustused lähevad täppi, kui paljud mitte. Keda siis uskuda?
Üheks mõistatuseks on see, et Ameerika Keskpank on üsna mitu aastat pidevalt raha – USA dollareid – lihtsustatult öeldes, juurde trükkinud, ilma et inflatsioon oleks tekkinud ja selle tõttu kulla hind tõusnud.
Hiljuti läbis ühes internetist leitavas allikas ennustus, et mõne aasta pärast kulla hind tõuseb $16,000-le untsilt! See olevat osa kulla hinna 40-aasta liikumise tsüklist! Ühe teise lehe autor kirjutas, et ta ei muretse kulla hinna langemise pärast, sest uute kullamaakide avastamine maapõues on märgatavalt langenud, võrreldes seniste kogemustega ja see mõjub positiivselt kulla hinnale.
Hiina ja India riigid on olnud pidevad kulla ostjad. Samuti on interneti kaudu saabunud informatsioon, et mehhiklane Carlos Slim, üks maailma rikkamaid mehi, on hiljuti suure hulga kulda ostnud. Sama info tuli George Sorose kohta, kes on üks maailma osavamaid investeerijaid.
Demokraatlikud riigid on poliitilise surve tõttu enamikus teinud suuri riigivõlgu, mida tulevased generatsioonid peavad kinni maksma. Samuti on nendes riikides levinud avaliku sektori ametiühingud, mis on valitsustelt suuri lubadusi välja kaubelnud. Paljud säärased lubadused, nagu defineeritud hüvitustega pensioniplaanid ja tervishoiukindlustused, ei ole täielikult rahastatud. Maksumaksjad peavad puudujäägid kinni maksma.
Üks moodus ülaltoodud olukorrast väljapääsemiseks on tegeliku võlakoorma vähendamine inflatsiooni abil. Inflatsioon tõstab kulla hinda.
Kulla hinna võluvalemit pole siiani avastatud. Kahjuks peab iga kulla hinnast huvitatud investeerija ise oma otsuse langetama!
Tarvo Toomes
