Seal kirjutab Mari Kukk: ,,Muhu muuseum annab teada: käreda külmaga tuleb villane pärandvara õue tuulduma viia. Aitab koide vastu ja eks ole ka ilus vaadata.“
,,Nii kui õues paugub pakane ja ninaotsagi ei taha toast välja pista, hõõrub Muhu rahvas heameelest käsi. Nüüd saab hakata koisid ja kopitust tõrjuma,“ ütleb Muhu muuseumi teadur Mai Meriste Maalehes. Võtab sületäie seelikuid (muhu murdes „siilikuid“) – need on hirmus rasked –, sumpab pesunööri juurde ja laotab ilusti tuulduma. „Mida karmim miinus, seda parem,“ kiidab teadur. Külmas koivastsed hävivad.
„Teadupärast see koiliblikas, kes toas ringi lendab ja kellele perenaised usinasti plaksutavad, tekstiili ei kahjusta. Auke närivad rõivastesse koivastsed,“ teab Meriste. Ta paneb südamele, et asju tagasi tuppa viies peab veenduma, et need poleks lumised ja oleksid enne kappi panemist kuivad. Muidu on hallitus ja kopitanud lõhn kiired tulema.
„Äkiline temperatuurimuutus on soovimatu elutegevuse hävitamiseks parim. Seega – muidu eluruumis hoitud VILLURID tuleb soojast toast mauh! külma õue viia.“
Meriste räägib Maalehes ka, et koimunadest on üpris raske lahti saada. Aga külmas vastsed siiski hävivad. Seepärast on hea külmutamist paari nädala takka korrata, et võimalikud hiljem koorunud vastsed taas hävitada. Teaduri sõnul hoidis vanal ajal talupere oma rõivatagavara abihoonetes, mida ei köetud. „Et kui õues läks külmaks, polnud vaja aidas asuvate tekstiilidega eraldi askeldada, need said niikuinii osa kogu külmast, mida talvel oli pakkuda.“
Peab olema kiire ja terane, sest saartel kipuvad talved olema mõnevõrra soojemad kui mandril. Kui külma ei ole, tuleb kasutada külmiku suurepäraseid külmetusvõimalusi. Nii muuseum vajaduse korral teebki. Aga võimalusel viiakse tekstiilid õue tuulduma.
Koivastsed (larvae) nosivad villast ja kui neilt hiljem küsida (ka siis, kui nad koilibikateks on jõudnud sirguda), siis nad VISKAVAD VILLAST ehk valetades ja luisates eitavad oma süüd.
PAHALASED teevad paksu pahandust. Ja palju. Pahalane võib olla arvutiviirus, kõhubakter või kahjurputukas villases pesus. Võib olla ka inimsoost kurjategija ehk paharet. Koivastsed (larvae) nosivad villast ja kui neilt hiljem küsida (ka siis, kui nad koilibikateks on jõudnud sirguda), siis nad VISKAVAD VILLAST ehk valetades ja luisates eitavad oma süüd.
Kui külm neid võtab, siis on nad külmavõetud. Ka näpuotsad ja taimed võivad olla külmavõetud. Siunates kiputakse ütlema ,,pagan võtaks!“. Leebemalt võiks needa kahjureid riidekirstus või õunapuule riputades: ,,(et) külm (teid) võtaks!“
Kui soovite nautida oma silmaga kogu seda villast vikerkaarset ilu valgel lumel, sisestage interneti otsingulahtrisse sõnad ,,Maaleht, Pakasega kolivad Muhu siilikud…“ ja juba laskub ilu teie suunas.
Teadmiseks, et on ka olemas suisa näoraamatu ehk Facebooki lehekülg nimega ,,Rahvarõivaste tuulutamine“, mida veab MTÜ Rahvarõivas. Seal räägitakse eelkõige suvisest rahvarõivaste tuulutamise päevast. Juba IX korda peeti seda päeval läinud aasta juuni alguses Tallinnas Tornide väljakul ja järgmine võimalus tuleb peagi. Siis on soe suvetuul, nüüd aga veidi teised eesmärgid. Kõikide rahvarõivakandjate ja -huviliste unistuste võrguleht on rahvaroivad.ee
Vahendas Riina Kindlam Tallinnas
