Kanada riik on rajatud ametlikult (1867, 1982, 1988) kakskeelsusele, Mitmekultuurse (1971, 1988) raamistikus. Madison Grupi pealetungiv rõhk üksmeelsusele ja ainuõige konsolideerimise tõele tundub siin väga võõrana. Kas noored, kes seda mantrat on omaks võtnud, teavad sama vähe Eestist? Kust on tulnud äkki see mõte, et eestlaste kultuurielu Torontos on ühekülgne ja vajab „ühte” keskust? Mida tähendab „Tartu College'i juurde konsolideerimine”? Tehti resolutsioon 2012.a. “to extract maximum value from Estonian House”. Millal on olnud ühiskondlikest väärtustest juttu?
„Meie provintsiaalsest Torontost on saanud maailma tasemel suurlinn, justkui New Yorgi väike õde või vend. Teatavasti nimetas ajaleht Economist Toronto linna maailma parimaks linnaks, kus elada” (Parming). On see tulnud “niikuinii“? Kes Toronto ajalugu tunneb ja ka selle peegeldust Toronto arhitektuuris hindab, teab Toronto häid linna plaane ja planeerijaid. Toronto on moodsa ülemineku ajastut läbi teinud, ja praegu on ees massiivne intensifikatsioon. Tänapäeva elu valitseb samal ajal põhiline ebastabiilsus. Sellest on eesti teadlasedki kirjutanud koostöös teiste tipp-ühiskonnateadlastega. Las noored Toronto eestlased otsivad endale kesklinnas “põnevust”, “kaasaegsust” ja ka “trophy” ehitust (L. Veltmann, “From the next generation, continued” EE, EWR). Kõige olulisem meie ehituste uuendamisel ja meie eestlaste ühiskonna ülemineku ajal on pidada vahekorda modernse ja traditsiooniliste keskuste vahel, mitte ühte otsa hävitada. Selles vahekorras kujuneb “unikaalse identiteedi väljendamise võimalus.”
Alja Pirosok, Toronto
