Klubi pühendunud harrastusarhivaarid on kokku kogunud killukesi oma ühisest ajaloost, mis sai alguse 1950ndatel aastatel. Paljudele tähendas see kõigepealt oma sõjast räsitud kodumaalt põgenemist ning valikut Kanadasse suunduda, sageli vaevalist teekonda mööda laevaga või isegi lennukiga, jõudes lõpuks Port Arthurisse, Ontarios. Töökoht pidi tingimata olema kindlustatud, muidu ei saanud, tihtipeale metsanduses või kaevandustes. Uues kodulinnas hakati looma uut elu, sest kodumaale naasmine ei olnud enam võimalik.
Näitus Kungla Lapsed on kunstiline dokumentatsioon ühest ajaloo fragmendist – see räägib loo eestlastest, kes pärast Teist maailmasõda asusid elama Thunder Baysse (toona Port Arthur), Kanadasse. See toob esile sügavama loo, mis jääb sageli pealispinna alla. Kuigi Toronto, Vancouveri ja Montréali eestikeelsed kultuuriasutused on tuntud ja tegutsevad siiani, väärib dokumenteerimist ka kunagine elujõuline, ent nüüdseks kadunud eestlaste kogukond Põhja-Ontarios. See aitab tulevastel põlvkondadel mõista Eesti diasporaa mitmekesisust Kanadas.
Oluline on märkida, et omal ajal elas Põhja-Ontarios piisavalt palju eestlasi, et luua Eesti lastele mõeldud suvelaager nimega Kungla. Esimene laager toimus 1962. aastal Port Arthuri Eesti Seltsi Sillaoru talus, mis asus Oskondaga jõe ääres Shabaqua Cornersi lähedal.

Kui klubi liige Harry Jaako annetas Thunder Bay Eestlaste ja Sõprade Klubile oma hinnalise fotoalbumi – ammune kingitus ühele laagri korraldajale, Elsa Jaakole, 1962. aastal – nägid liikmed neis professionaalse eesti päritolu fotograafi Tommy Tomsoni fotodes poeetilist lugu sõjajärgsetest raskustest, aga ka elurõõmudest.
Polnud varem laagris käinud ja olin veidi ärev, kuid mäletan hästi, kui rõõmus olin, et sain helesinise põlle, mis kõigil pidi olema, ja nahast rinnamärgi, millel oli kiri ,,Kungla 1962“ ning mis oli kaunistatud sinimustvalgete tikandi niitidega. Mul on see siiani alles – juba 60 aastat!“
(Erika Uustalu-Nicholson)
Erika Uustalu-Nicholson kirjutab oma laagri kogemusest: „Olin üheteistkümne aastane, saamas kaheteistkümneseks, kui vanemad panid mind 1962. aasta suvel kirja esimesse Eesti noortele mõeldud suvelaagrisse, mis toimus Sillaoru Eesti talus Oskondaga jõe ääres, 56 km Thunder Bayst läänes. Polnud varem laagris käinud ja olin veidi ärev, kuid mäletan hästi, kui rõõmus olin, et sain helesinise põlle, mis kõigil pidi olema, ja nahast rinnamärgi, millel oli kiri ,,Kungla 1962“ ning mis oli kaunistatud sinimustvalgete tikandi niitidega. Mul on see siiani alles – juba 60 aastat!“
Eestlaste kogemus on võimas meeldetuletus sellest, mida tähendab kodumaa kaotamine: see tähendab oma keele kadumist tänavatelt, vanemate vaikimist, laste võõrkultuuri sulandumist. Ja siiski näitas eestlaste visadus, et kuigi riik võis olla okupeeritud, võis selle hing edasi elada rahvas – ükskõik, kus nad viibisid.
Vaatamata tohututele kaotustele ja ebakindlale tulevikule otsisid eestlased kui immigrandid lootust ja kogukonnatunnet, luues gruppe, mis taaselustasid Eesti traditsioone ja kombeid. Nii kujunesid üle maailma välja väikesed Eesti kogukonnad, kus lastel oli võimalus õppida eesti keelt ja kultuuri – just nagu 1962. aastal Kungla laagris.
Näitus kestab määramata ajani, Kehrwiederi lahtioleku aegadel

Kontseptsioon ja uurimistöö:
Maimu Mölderi juhendamisel ja klubi liikmetega Harry Jaako (laagris osalenud), Anne Kõresaar (laagris osalenud), Erika Uustalu-Nicholson (laagris osalenud), Helge Kurm, Tiiu Wallner, Elle Andra-Warner, Elle Palumäe, Colleen Kahara
Kuraator, kujundaja, kunstnik:
Tsüanotüüpia prindid kunstnik Elle Palumäe poolt, aluseks 1962. aasta ajaloolised fotod, mille autoriks oli fotograaf Tommy Tomson (Kanada)
Tekstid kirjutasid: Maimu Mölder ja Elle Palumäe
Toimetajad: Tiiu Palumäe ja Tarvo Hirs
Tehniline ettevalmistus ja paigaldusmeeskond:
Elle Palumäe, Tuuli Palumäe, Tarvo Hirs, Tiiu Palumäe, Ott Palumäe
Eriline tänu:
Vello Leithamile, Kehrwiederi kohviku omanikule. Vello, pärit Montréalist, on nüüd juba pikemat aega Tallinna elanik ja ettevõtja, kes lahkelt pakkus oma hubast kohvikuruumi näituse korraldamiseks. Näitus ja Kehrwiederi külalislahkus ootavad teid!
Suur tänu VEMU’le lahkele arhiividele juurdepääsu eest.
Lisainfo:
Telefon: 416-770-8648 (Maimu Mölder)
E-post: thunderbayestonians@gmail.com