Ma samuti küsisin linna arendusinseneride juhi Avi Bachari kirja kohta, saadetud 14. detsembril 2018, mis lükkas tagasi Madisoni Ave grupi taotluse ehitusreeglite erandiks, mis oleks vähendanud parkimiskohtade arvu 19 pealt nullini. Vastavalt sellele kirjale, parkimisuuring oli esitatud koos avaldusega, sisaldades muuhulgas andmeid parkimise kohta praeguses Eesti Majas. Vastavalt sellele kirjale, tehtud uuring leidis, et 958 Broadview parkimisplatsil pargib uuringuperioodil korraga maksimaalselt 12 autot. See järeldus on absurdne igaühele, kellel on vähematki tegemist praeguse Eesti Majaga. Eesti Maja parkimisplats on pilgeni täis mitmel õhtul igal nädalal. Koosoleku korraldajad ütlesid mulle, et muudetud parkimisuuring on linnale esitatud ja see on rahuldavalt vastu võetud. Kui ma küsisin, mis muudatused olid tehtud selles uuestiesitatud uuringus, siis öeldi mulle, et see informatsioon ei ole kergesti saadaval. Üks ettekandjatest avaldas arvamust, et käsitledes erasõidukite parkimist, kasutan ma aegunud kontseptsiooni. Ta väitis, et transpordi tulevik Torontos on ühistransport. Hiljem ma mõtisklesin kõigi nende uute elamupiirkondade üle, mida ehitatakse Pickeringis, Ajaxis, Auroras, Newmarketis, King City’s ja igal pool mujal GTA magalarajoonides. Neid ehitatakse täpselt nagu 50-ndatel (kuigi väiksematele maalappidele) inimeste jaoks, kelle põhiline transpordivahend on isiklik auto. Kõik see uus ehitamine tähendab, et isiklik auto on jätkuvalt oluline faktor GTA transpordilahenduses järgmise kolme või nelja aastakümnendi vältel. Viimasel ajal on palju räägitud nn. Uberi generatsioonist, s.t. noortest, kes on teinud valiku elada linnas ilma isikliku autota. See trend teatud ulatuses tõepoolest toimub, kuid see ei ole siiski valdav. See trend on suuremaks tehtud, kui see tegelikult on, tasub vaadata ainult linnastumise uurija Joel Kotkini publikatsioone selles vallas. Paljud noored perekonnad tahavad eramaja koos tagaaiaga, eriti lastekasvatamise perioodil. Nad ei ole seda võimelised tegema Toronto linnas, kus kinnisvara hinnad on kerkinud hirmkõrgeks. Nad on sunnitud kolima eespool nimetatud linna ümbritsevatesse elamurajoonidesse. Nendele perekondadele on metrooga sõit kesklinna lisaks pikale autosõidule suuremaks ettevõtmiseks, mis on kokku lihtsalt liiga palju. Eesti Maja ilma reaalse parkimisvõimaluseta eemaldab nad meie kogukonnast täielikult. Meie kogukond on juba praegu liiga väike, et seda lubada. Kuna autosõit ei kao lähitulevikus kuhugi, on meil hädasti vaja parkimisuuringut, mis sisaldab järgnevaid punkte:
1. Kasutajagruppide küsitlus, mis tuvastab parkimisvajadused nende ürituste tarbeks. Näiteks, kui palju parkimiskohtasid vajab Eesti Vabariigi aastapäeva aktus?
2. Loend võimalikest marsruutidest Eesti Keskusesse koos nendega seotud probleemidega.
3. Nimekiri lähedal asuvatest parkimisvõimalustest, koos hinna ja kaugusega Keskusest. Eriliseks mureks on parkimisplats Spadinal, Bloorist põhjapoole. See parkimisplats pakub enamuse selle piirkonna parkimisvõimalustest, kuid näeb küps uueks kõrghooneks. Kas linnavalitsus on lubanud meile, et see jääb? Kas me oleme mõelnud, et üürida parkimiskohti lähedalasuvatest parklatest pensionäride ja puuetega isikute tarbeks?
Et korralikult hinnata parkimisprobleeme Madison Avenüül, on meil vaja vastuseid nendele küsimustele, muidu me arutame seda vaakumis.
Markus Alliksaar, Toronto
