Kui miski „väärib küünlaid“, siis see tähendab, et on seda väärt – valgustab, soojendab ja annab energiat ning sellesse eelnev panustamine ja energiakulu on tulemusega tasakaalus. Küünal on meie hingejõu ja võiks öelda, et püsimise sümbol.
Tänavust küünlapäeva korraldas Eesti Naisüliõpilaste Selts ja kuupäev läks neil peaaegu täppi. Vaid üks päev varem, pühapäeval, 1. küünlakuul kogunes 60 üliõpilasseltsi ja -korporatsioonidesse kuuluvat naist ühisele koosviibimisele Tartu College’is. Kõik viis üliõpilasorganisatsiooni olid esindatud: ENÜS, korp! Amicitia (k.a. kauge liige Prince Edward County’st), korp! Filiae Patriae (k.a. kauge liige Montrealist) ning korporatsioonid Indla ja Fidentia.
Kogunemispealelõuna kandis temaatilist pealkirja „Meeles mul meloodia“ ning kavalehel väikese vihjena foto Raimond Valgre skulptuurist Pärnus, kus muusik istub pingil Kuursaali kõrval rannapargis, akordion süles. Ettekande „Sada aastat eesti levilaule“ olid koostanud Asta Lokk, Käbi Lokk ja Talvi Parming ning seda esitas ENÜSi juhataja Asta Lokk.
Fotogalerii
Fotod: Lillian Lennox ja Riina Kindlam
Varem on küünlapäevadel astunud ette iga organisatsioon, kuid viimase kolme aasta veebruaris on korraldav organisatsioon vastutanud kogu ürituse, k.a. programmi eest. Kui palju tuntakse eesti levimuusikat ehk poplaule läbi aastakümnete? See võib oleneda paljust, näiteks kui palju sinu pere seltskonnas lauldi vanu kodumaalt kaasatoodud lemmiklaule ning kas su perele saadeti okupatsiooniajal Eestist heliplaate. Kava koostajad lootsid, et on nii tuttavaid kui huviäratavaid laule, mis kisuks kuulajaid omaalgatuslikult interneti kuulamise keskkondadesse nagu YouTube ja Spotify, Eesti Raadio kanalitele võrguvahendusel või plaadikappi ja grammofoni manu.
Raadiosaadete kuld
Asta Lokk kirjeldas, et inspiratsiooni laulude valikul said nad kuulates vanu raadiosaateid internetis, k.a. ERRi (Eesti Rahvusringhäälingu) audioarhiivi „Papa Valter pajatab“. See papa on kadunud helilooja ja muusik Valter Ojakäär. Sarnast vanade lugude saadet nimega „Kuldrandevuu“ tegi pikalt kuni 2024. aastani Heimar Lenk ning neid saab leida Vikerraadio kodulehel.
Ilma pikemate vahemärkuste ja seletusteta esitati rodu meeleolukaid laule kümnendite kaupa. Kuna neid võib soovida kuulata siinse julgustamise peale ka lugupeetud lehelugeja, siis lisame need siia: 1) Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub – rootsi viis – laulab Aarne Viisimaa 1929; 2) Mets mühiseb – saksa viis – laulab Artur Rinne 1934; 3) Viljandi paadimees – läti viis – laulab Ants Eskola 1937; 4) Paula, sul on poisipea – Paul Tammeveski – laulab Ants Eskola 1938; 5) Postipoiss – ameerika viis – John Pori orkester; 6) Kaugel sinust ja kodumaast (Sõduri igatsus) – loonud 1943 Aimur Murd – laulab Harry Verder; 7) Saaremaa valss – loonud 1949 Raimond Valgre – laulab Georg Ots; 8) Klunker – Olaf Kopvillem – 1964; 9) Öine tuul (Blowin' in the Wind) – laulab Ell Tabur 1969; 10) Rohelised niidud (Greenfields) – Eesti Raadio meeskvartett (1960ndad); 11) Imeilus suvepäev (Itsy-bitsy) – Eesti Raadio meeskvartett (1960ndad); 12) Oma laulu ei leia ma üles – Valter Ojakäär – laulab Heli Lääts (1960ndad); 13) Suveöö – Arne Oit – laulab Jaak Joala 1970; 14) Mustamäe valss – Avo Tamme / Heldur Karmo – laulab Voldemar Kuslap 1970ndad; 15) Rotterdam – Kukerpillid 1970ndad; 16) Tallinna teel (Alberta Bound, Gordon Lightfoot) eesti k. sõnad Priit Aruvald – laulab P. Aruvald ja Külapoisid 1970ndad; 17) Eestlane olen ja eestlaseks jään – Alo Mattiisen – laulab Ivo Linna 1988; 18) Läbi päeva ja öö – Peeter Kopvillem – 1980ndate lõpp.
Võtke antud nimekirjast inspiratsiooni ja sukelduge edasi meie üleilmsesse rikkalikku levimuusikasse! Pange kokku muusikavalik, rahvusvahelisemalt „playlist“ ning laske lendu sõprade äratundmiseks ja rõõmuks järgmisel koosviibimisel.
Pudrupäeval vastlakuklid
Maitsva lõuna–einelaua oli valmistanud korp! Indla vilistlane Susi Holmberg ning kuna üks hiljem kavasolev armastatud ühislaul oli „Heeringalaul“, siis ei puudunud valikust ka see kalake, mille oli laululisana valmistanud Käbi Lokk. Suurt elevust valmistasid ka tõenäoliselt enamusele tänavused esimesed vastlakuklid. Need olid Susi Holmbergi enda kätetöö, kus vahukoore all peidus ka mandlimass ja pohlamoos.
Küünlapäeva on Lääne-Eestis (ja veel mõnes paigas Lõuna-Eestis) ammustest aegadest tuntud ka pudrupäevna. Söödi odratangu- või odrajahuputru. Ka Soomes on „kynttiläpuuro“ (küünlapuder) ja pudrupäev tuntud. Maiustati lisaks seaprae, -jalgade või -seljaga ning joodi hoitud jõuluõlut kui ka põskedele jume andvaid ma(a)rjapuna jooke.
Oli üks viimaseid võimalusi tikkida Eesti Raamatu Aasta piltvaipa ning seda ei lasknud käest paljud koosviibijad… oli küünlapäeval enamik naiste töid, nagu näiteks ketramine keelatud, kuid ÕMMELDA võis!
Meie kõigi suureks õnneks oli kohal ka võrratu metsosopran, samuti ENÜSi liige Rosemarie Lindau, kes esitas kolm kaunist laulu korp! Fidentia vilistlase Asta Ballstadti klaverisaate toel: Raimond Valgre „Muinaslugu muusikas“, „Mu südame kodukolle“ muusikalist Evita (eesti k tõlge Jyri Kork) ja „La vie en rose“ (Edith Piaf, eesti k. sõnad V. Loigu).
Oli üks viimaseid võimalusi tikkida Eesti Raamatu Aasta piltvaipa ning seda ei lasknud käest paljud koosviibijad, sest nagu Asta Lokk teadis rõhutada, oli küünlapäeval enamik naiste töid, nagu näiteks ketramine keelatud, kuid ÕMMELDA võis! Julgustati pistma hundile mõtteliselt nõelaga silma, et ta kevadel karja ei näeks. Meie piltvaiba osal hunt puudub, aga koosviibinud naiste ühine nõelapistejõud jõuab sinna, kuhu vaja.
Täname võõrustajaid südantsoojendava koosolemise eest.
