„Mul on au anda Jaan Poska medal president Toomas Hendrik Ilvesele, kes oli nii Eesti NATO kui Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi eestvedaja ja toetaja. Ühinemine ELi ja NATOga ning Tartu rahulepingu sõlmimine on erakordsed sündmused meie ajaloos. Ühinemine oli strateegiline samm, et tagada riigi majanduslik stabiilsus, julgeolek ja aidata hoida meie väärtusi maailmas,“ sõnas Tsahkna.
„Laas Leivat oli elukutseline eestlane, tema pühendumus Eesti asja ajamisele andis usku paljudele. Ta kandis uhkelt ja kõrgelt oma rolli eestluse eestvedajana, hoidis auväärsel kohal ka Eesti aukonsuli ja Eesti Elu toimetaja ametikohta Kanadas. Leivati tähtsus Eesti Vabariigi juriidilise tunnustuse säilitamisel lääneriikides ning Eesti riigi iseseisvuse taastamisel õigusliku järjepidevuse alusel on hindamatu,“ ütles välisminister ning lisas, et me ei saa unustada ka Leivati pühendumust Eestlaste Kesknõukogu Kanadas missioonile.
2020. aastal alustas välisministeerium traditsiooniga, millega tunnustatakse Jaan Poska medaliga isikuid, kellel on silmapaistvad teened Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas.
Jaan Poska medal anti neljandat korda üle Tartu rahu aastapäeval. 2020. aastal alustas välisministeerium traditsiooniga, millega tunnustatakse Jaan Poska medaliga isikuid, kellel on silmapaistvad teened Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas. Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti apellile, milles nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut. 2021. aastal pälvisid tunnustuse Tunne Kelam ja Poska muuseum (Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond). Möödunud aastal pälvisid tunnustuse postuumselt Heino Ainso, tema abikaasa Sirje Okas Ainso, Juta Ristsoo ja Urmas Wompa. Laureaadid säilitasid ja arendasid Eesti poliitikat ja kultuuri eksiilis ning olid aktiivsed liikmed organisatsioonis Balti apell ÜRO-le (BATUN).
