Laine Silbergleich (1935. aastast Silvere) sündis 10. septembril 1911 — samal aastal, kui Eesti Naisüliõpilaste Selts sai alguse. Sünnikohaks oli Valguta mõis Tartumaal. Keskhariduse omandas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis Tartus ja astus 1930. a Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda — ülimalt ebatavaline valik tolle aja tütarlapse jaoks. Samal aastal sai Lainest ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. Juba sellest ajast alates on meil olnud võimalus märkida Laine pühendumist Seltsi kolmele põhimõttele: rahvuslus, demokraatia ja individualism.
Armastus oma isamaa vastu on olnud alati üks kandvamaid aluseid kõigis tema tegevusis, eestluse säilitamine ja edutamine oli üks peamisi sihte tema ülimalt aktiivses elus.
Demokraatia oli talle kaasa sündinud ja absoluutselt iseenesestmõistetav, ja individuaalsus avaldus juba tema ainevalikus ülikooli astudes.
Ta on teinud au oma kutsealale, eluaeg selles ja sellega seotud ametites edukalt töötades. Juba ülikooli astudes võeti ta vastu Akadeemilise Põllumajandusseltsi liikmeks. Oma magistritöö raames tegi ta Raadi mõisas katseid otrade põuakindluse selgitamiseks, aga see töö jäi segaste aegade tõttu lõpule viimata. Ülikooli lõpetamisel 1935. a hakkas Laine töötama teadusliku ajakirja „Agronoomia” toimetuse sekretärina ja töötas seal kuni 1938. a.
Laine abiellus 1936. a Siegfried Pantiga ja kui „Sigri” sai 1938. a töökoha Tallinnasse Krediitpanga pearaamatupidajaks, kolis noorpaar pealinna. Laine sai samal ajal põllutööministeeriumilt stipendiumi, mis teda viis pooleks aastaks Saksamaale teadmisi täiendama toitainete säilitamise alal. Tagasi Eestis, asus ta tööle äsjaasutatud Kodumajanduskojas, kus ta töötas saatusliku 1940. a-ni, mil asutus okupeeriva võimu poolt likvideeriti.
Segased sõjaajad ja põgenemine 1944. a viisid noore abielupaari ajutiselt lahku, aga õnneliku saatuse tõttu said nad Saksamaal jälle kokku ja rändasid sealt 1948. a Kanadasse. Siin aastane lepingutöö tehtud, leidis Laine jälle tööd omal alal, seekord tuntud toidufirma Campbell Soup'i kvaliteedikontrolli osakonnas, kust ta 1976. a lõpul selle osakonna juhatajana pensionile läks.
Laine elu üks raskemaid lööke oli armastatud abikaasa Sigri kaotamine 1960. a suvel, infarkti tagajärjel. Tema oma sõnadel ei saanud ta sellest löögist kunagi täiesti üle. Üks tema leinast ülesaamise viise oli veel rohkem teiste abistamisele ja ühiskonnatööle pühendumine.
Laine oli üks ENÜS-i Toronto koondise asutajatest ja edasiviijatest, palju aastaid aktiivne juhatuses ja tegev noorliikmete kasvatamisel. Ka oli ta energiline käsi mängus väga paljudes teistes eestlaste ettevõtmistes Torontos. Oma kurvastuseks ei olnud tal endal lapsi, aga see jättis teda vabaks oma suurt hellust ja armastust laste vastu jagama nii paljude teistega. Nimetaksin siin tema aktiivsust esimese eesti laste suvekodu organiseerimisel 1951. a, kui ta oli Eesti Seltsi Naissektsiooni juhataja. Sellest kasvas hiljem välja Jõekääru laste suvekodu. Palju aastaid oli ta Tartu College'i Nõukogu väga aktiivne liige ENÜS'i esindajana. Samuti oli ta käsi mängus AABS'i esimese konverentsi organiseerimisel Torontos, olles AABS-i Kanada osakonna laekur kuni 1984. a-ni.
Ta oli aktiivne ka Eesti Kunstide Keskuse töös, fotografeerides ja tutvustades eesti rahvarõivaid nii Torontos kui Londonis (Ont.) laiemale publikule. Veel üks tema töö tulemusi on Kultuuripärandi Klubi, kus ta agaralt salvestas meie siinsete ühiskonnaliikmete mälestusi. Ta õppis veel 1980-ndatel aastatel ära videokaamera käsitsemise ja õpetas seda teistelegi!
Siiski, tema kõige püsivam ja väärtuslikum meene jääb kindlasti Tartu Ülikooli juurde tema vanemate ja abikaasa mälestuseks loodud fondi näol, eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ja edutamiseks. Ta on 1995. a-st Tartu Ülikooli auliige.
Laine lahkus meie juurest vaikselt, oma kodus, 2013. aasta 4. novembri hommikul, 102 aasta vanuses. Ta kremeeriti, mälestusteenistus toimus Torontos 23. novembril ja urn viiakse Eestisse, kus see maetakse Tartu Maarja surnuaiale tema armastatud Sigri kõrvale.
Kallis Laine! Terve Eesti Naisüliõpilaste Seltsi pere, aga eriti selle Toronto koondis, leinab Sind südamest, siiralt ja sügavalt. Tunneme juba puudust Sinu energiast, optimistlikust ja samal ajal realistlikust ellusuhtumisest ning tasakaalukusest. Lubame teha oma parima, et Sinuta hakkama saada ja soovime Sulle rahulikku und ning ilusaid unenägusid kodumaa mullas.
ENÜS-i nimel Maret Truuvert
