Aktuse avas korraldava toimkonna nimel Priit Parming, rõhutades, et ilma Vabadussõja lahinguväljadel saavutatud võiduta ei oleks olnud Eesti Vabariiki ja eestlased oleks tänapäeval nõukogude Venemaa venelastega segatud kolkarahvas. Lakewoodi Eesti Kooli esindusgrupp koolijuhataja Külli Rannamäe eestvedamisel ja Luule Prima klaverisaatel esitas USA hümni. Lapsed olid riietatud rahvariietesse. Kuna praost Thomas Vaga oli jalavigastuse tõttu kodusel ravil, siis tema palvuse luges etta Pühavaimu koguduse nõukogu abiesimees Eda Treumuth.
Praost Vaga läkitas:
„Issand kõigeväeline, ajaloo ja aegade valitseja Jumal!
Me täname Sind võidu eest, mis meie rahvas sai Eesti meeste ja naiste sangarliku võitluse läbi Vabadussõjas. Me täname selle eest, et saame üheskoos, lapsed, noored ja vanad, kokku tulla siin Ameerikas ja nüüd ka vabas Eestis, Eesti Vabadussõja mälestust ja saavutusi pühitsema ja austama. Palun õnnista aktuse korraldajaid, kõnelejaid, esinejaid, perenaisi ja osavõtjaid.
Me mälestame, Jumal, Sinu ees neid, keda küüditamiste, vägivaldsete tegude läbi aastatel 1941 ja 1949 viidi Eestist minema „hauatagusesse Siberisse” ja tapeti vanglates.
Me tõuseme austama ja mälestama neid Eesti rahva poegi ja tütreid, kes andsid oma elu Vabadussõja, Teise maailmasõja, metsavendluse võitlustes.
Hoia, Jumal, Eestit!”
Langenute austamiseks lauldi ühiselt „Hoia, Jumal, Eestit”. ERKÜ juhatuse liige Andres Simonson oli oma avasõna teemaks valinud „Vabadussõja vaim”. Simonson selgitas, mida see täpselt tähendas, kirjeldades soomusrongide ülemate Irvi ja Partsi hulljulget tegevust, kui soomusrongide edasitung Põhja-Eestis jäi seisma taanduvate kommunistide poolt purustatud sildade taha. Nad tormasid omal algatusel üle Tapa Tartu suunas, vallutades üllatusrünnakuga Taaralinna koos Kuperjanovi partisanidega. „See oli Vabadussõja vaim!” rõhutas Simonson. Alles siis teatati ülemjuhatajale Tallinnas „vallutasime Tartu!”
Eesti Vabariigi nimel tervitas ÜRO suursaadik hr. Margus Kolga, kes ametiülesannete tõttu ei saanud kohal viibida. Tema läkituse luges ette Viiu Vanderer.
Lavale asusid Lakewoodi Eesti Kooli lapsed lauldes „Mu koduke on tilluke” ning tantsisid „Kaerajaan” ja „Kükita”. Kahe õpetaja saatel mängisid neli kooli kasvandikku kandlel kolm jõululugu. Publik hindas laste esinemist tugeva aplausiga.
Teise Vabadussõja saatuslike aastate ohvririkkaid sündmusi, alates Punaarmee saabumisega baasidesse kuni suurküüditamiseni 1949. aastal, võttis tabavalt kokku endine Lakewoodi Eesti Ühingu abiesimees Taso Piller. Piller kirjeldas palju ohvreid nõudnud lahinguid 1941.–1945. aastatel ning metsavendlust peale Teist maailmasõda.
Võimsalt kõlas ühislaul „Meil merivood on vabad”.
Võitlejate ja veteranide austamise tsermoonia viis läbi ERKÜ juhatuse liige Matti Prima. Neid, kes relvaga olid kaitsnud vabadust Teises maailmasõjas ja Vietnamis oli kohal kuus (Endel Pool, Endel Lindepuu, Heino Maasikas, Matti Teder, Mati Piller ja Henno Sork). Kahetsusega võeti teatavaks, et Soome mereväes Teise maailmasõja ajal mootortorpeedo-paatidel teeninud Karl Noor oli õhtu enne haigestunud. Järgnevalt paluti tõusta veteranidel ja seejärel neil, kes olid valitud olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koosseisu.
Aktuse peakõnelejaks oli kutsutud Torontost 25-aastane Veiko Parming, kes suvel lõpetas 11-kuulise ajateenistuse EV kaitseväes, teenides Kuperjanovi jalaväepataljonis ja lõpetades nooremallohvitseri koolituse. Parming sai koolituse tagajärjel kolmetorulise raskemiinipilduja patarei vanema väljaõppe ning tegutses suurõppuse „Kevadtorm” ajal tulejuhtimise vanemarvestajana. Ta on aktiivne olnud eesti skautluses ja tantsinud mitmes rahvatantsurühmas ning omab magistrikraadi MIT'st masstransportinseneri erialal. (Parmingu kõne teksti leiate lk 5).
Lakewoodi Kooli andekas muusikaõpetaja Ülle Bucholz laulis kitarrisaatel „Mu meelen kuldne kodukotus”, mis mõnelegi kohalolijale pisara silma tõi. ERKÜ esimees Marju Rink-Abel tervitas osalejaid kirjaliku tekstiga, mille luges ette Matti Prima. ERKÜ esimees tänas eriti võitlejaid selle ennastsalgava panuse eest, mida nad on läbi aastate eesti rahva heaks teostanud ning tervitas aktusekülalisi ERKÜ nimel. Lõppsõna ütles Priit Parming, kes kutsus publiku ette esinejad, kõnelejad ja korraldajad, kellele kõigile kingiti lilli. Ette tänati perenaisi. Ühiselt lauldi Eesti hümni.
Järgnes pildistamine ja eestipärane õhtusöök. Perenaised pakkusid suitsetatud lõhekala, sinki, hapukapsast, kartulit kastmega, krevette, rosoljet, kurgisalatit, skumbriat, mitmesuguseid kooke ja kohvi, säärane rikkalik õhtusöök nõudis paljude daamide abistavaid käsi.
Tänu tuleb avaldada Dorothea Simonsonile, Eda Treumuthile, Meeli Maasikale, Imbi Sepale, Külli Rannamäele, Virve Jakobsonile, Kaja Weeksile, Anu Ojamaale, Ilve Mustale, Tiiu ning Patrick McDermottile ja Lia Parmingule, kes olid valmistanud või kinkinud toite, askeldanud tundide viisi köögis või pesnud potte.
Seltskondlikus osas esinesid publiku liikmed, lauldes Ülle Bucholzi juhtmisel ühislaule. Selgus, et peakõnelejal Veiko Parmingul oli just sellel päeval sünnipäev. Ta tädi Kaja Weeks juhtis „Ta elagu” laulmist.
Oli sisukas, viisakas, ilus ja mõnus pealelõuna. Saime ühiselt värskendada oma rahvustunnet. Hästiõnnestunud ürituse majanduse ja kassade eest vastutas Endel Pool, nägusa kava trükkis Taso Piller. Teadustajana tegutses Helica DeShaw ja klaverisaade oli Luule Primalt. Uno Taps salvestas aktuse kava. Baaris oli kohusetruult ametis Harry Peterson, keda abistas Matti Prima. Andeka tehnikuna tegutses Raivo Reinup, hoolitsedes heli ja valgustuse eest.
Priit Parming
