Kontsert leidis aset pühapäeval, 22. aprillil Peetri kirikus. Juhatasid Ingrid Silm, Jaan Medri ja Sam Barton. Kaastegevad: Kristina Agur – sopran, Monika Zerbe – metsosopran, Kaili Maimets – flööt, Riho Esko Maimets – klaver ja orel, EELK Peetri kiriku vokaalansambel Sam Bartoni juhatusel.
Kava koosnes valdavalt eesti helitöödest, koori osas sajaprotsendiliselt. Vaimuliku koorimuusika vanameistritest olid programmi võetud Johannes Hiob, Cyrillus Kreek, Juhan Aavik ja Rudolf Tobias. Tänapäeva Eestit esindasid heliloojad Mart Siimer, Ester Mägi, Urmas Sisask, Mart Jaanson, Tõnis Mägi, Rene Eespere ja Piret Rips. Lõpuks neli väliseestlast ja ühtlasi torontolast: Kaljo Raid, Roman Toi, Charles Kipper ja Riho Esko Maimets. Neist kolm viimast viibisid kohal, üks isegi osales aktiivselt. Esimese puhul oletan, et ta kindlasti seiras seda sündmust läbi igaviku väravate. Julgen koguni väita, et nautis iga viimast heli.
Nüüd, kus reporter on oma töö teinud, andkem sõna arvustajale. Estonia Koor on saavutanud sellise taseme, kus kriitik ei tarvitse enam muret tunda selliste põhiliste elementide pärast nagu intonatsioon, akordipuhtus, täpsed sisseastumised või häälerühmade tasakaal. Need on juba endastmõistetava kindlusega paigas. Võib pühenduda laulude tõlgendamisele, eriefektidele, lahata nüansse. See on tänulik, kuid mitte kerge ülesanne, eriti kui viibid kõigi meeltega nii haaravas helivangistuses, et tabad end soovimast kriitiku lisakoormusest vabaneda. Tahad lihtsalt olla ja lasta end helidetulvast kanda, hällitada, hellitada, kõigest maisest kõrgemale tõsta.
Maitsekalt koostatud ja stiilipuhtalt esitatud kooripaladest on raske ühtki esile tõsta. Kreegi helindis „Taaveti laul 104″ pälvisid imetlust meeshääled, kes vaatamata oma arvulisele vähesusele näitasid harmooniliselt hiilgavat vormi. Eespere „Ave Pater” pakkus uudse ja omapärase elamuse solisti meeleolutsemisega koori skandeeriva sosistamise taustal.
Kõik solistid musitseerisid laitmatult ja nauditavalt. Üllatavalt puhta ja kirkana mõjus 11-liikmeline vokaalansambel. Ainult publiku lemmikpala Tõnis Mägi „Palve” tahtnuks pigemini kuulda koorilt. Esitus oli imeliselt puhas, kuid oma hapruses helilooja nägemusele mittevastav. See on pigem loits, jõuline palve, kus kogu rahvas põlvitab, lugedes Aegade Raamatut ning anudes Loojalt kaitset ja varju Maarjamaale ja selle hiiepuudele.
Kes kontserti jälgides usaldas oma silmi rohkem kui kõrvu, võib siinkirjutaja märkuse häälerühmade tasakaalu osas seada kahtluse alla. Tõsi, 50liikmelise koori koosseisus osales vaid kümmekond meest, kuid see puudus oli osavalt ja efektiivselt varjatud, et mitte öelda kõrvaldatud. Naishääled domineerisid, kuid ei varjutanud meessektsiooni. Ühe kahetsusväärse erandiga, mida ei saa mainimata jätta. Tobiase majesteetlik „Eks teie tea”, millega lõpetati kontsert, vajab vähemalt algosas tugevat meesansamblit, mida kooril polnud ja seda puudujääki polnud võimalik isegi sügavate altide abiga katta. Ka edaspidises osas muutusid meeshääled fortissimos pisut rämedaks. Kontserdi meeliülendavat üldilmet see siiski tumestada ei suutnud.
On kuidagi südantsoojendav tõdeda, et Estonia Koori kolm dirigenti kõik laulavad „vabas vahetuses” olles koori koosseisus kaasa. Ei taha väita, et see peaks olema mingi norm või vajalik eeskuju, kuid mingi eriline ühtekuuluvustunne kumab sellest läbi. Ei saa ka jätta mainimata, et Sam Barton nende hulgas pole eestikeelne, kuid suudab end suurepäraselt ansamblisse sulatada nii laulja kui dirigendina.
Lilledega tänati esinejaid ning austati kohalviibivaid heliloojaid koori esimese juhi maestro Roman Toiga eesotsas. Estonia Koori võit oli täielik ning jäägitu. Nii olemegi jõudnud kontserdi lõpu ja selle kajastuse alguse juurde – lisapalaks esitas koor Urmas Sisaski eriliselt hingemineva helitöö „Lootus on laste leib”. Tegelikult on see leib maitsev ja toitev igas vanuses. Jätkugu seda igasse eesti perre piisavalt.
Eerik Purje
Fotogalerii – Fotod A. Toi
