Telli Menüü

Lootust tuleb hoida


Sellise motoga tohiks vist alustada kirjeldust loengust, mis toimus Tartu College'i saalis neljapäeval, 12. mail. See oli VEMU käesoleva hooaja loengute sarjas üks viimaseid, kui mitte viimane. Kõnelesid Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Märt Vähi ja pastor Andrew Vähi teemal „Lootus rahvale – Lootuse küla Eestis".

Õhtu avas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, andes kõigepealt sõna dr Aldor Laurile, kes lühidalt tutvustas kõnelejaid, isa ja poega, kes mõlemad aktiivselt tegutsevad Lootuse külas, üks Eestis, teine Kanadas.
Märt Vähi sündis põgenike lapsena Rootsis ja asus nelja-aastaselt koos vanematega ümber Kanadasse. Eestit külastas ta esmakordselt 1970. aastal, toimetades sinna 50 eksemplari riigivaenulikku kirjandust – Piiblit. Järgmistel reisidel see arv suurenes pidevalt, kuni jõudis 7000 eksemplarini, mille tagajärjel tabas kurjategijat karm karistus – eluajaks Nõukogude Liidust välja. 1980ndatel aastatel leebus aga kommunistlik kord sel määral, et seaduserikkujale anti poolametlikult amnestia, vähemalt pigistati silm kinni, kui ta taas lagunema kippuva liidu piiridesse ilmus.
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastor Andrew Vähi (vasakul) ja piiskop Märt Vähi.

Kui eelnev on serveeritud humoristliku alatooniga (jäljendades piiskopi puukuuri-eestikeelset ettekannet), siis tunnistagem, et tema tegevus Lootuse külas Raplamaal on naljast väga kaugel. Oma kunagise kodutalu Laitse külas on ta kohandanud alkoholi- ja narkosõltlaste raviasutuseks. Viimase 15 aasta jooksul on seal rehabilitatsiooniprotsessi läbinud 500 meest. Rõõmustava uudisena kuulsime, et 70% on jäänud püsima taastuse teele ning elavad head inimväärset elu.

Mis siinkirjutajale ettekandes enim imponeeris, on kõigepealt asjaolu, et taastusprogrammis osaleda soovija peab läbima range testi. Põhitingimuseks on, et ta peab tahtma sõltuvusest vabaneda. Lihtsas ja arusaadavas keeles väljendatuna: ta peamiseks ravijaks peab olema tema ise, asutuses antakse talle selleks vaid igakülgset toetust. Teiseks ei sekku ravijad meditsiiniliselt. Ühtegi keemilist ravimit ei kasutata ja võimalikud olemasolevad konfiskeeritakse. Haigla poole pöördutakse abi saamiseks vaid siis, kui see on möödapääsematu. Mõnel juhul on organism nii tugevalt kahjustatud, et järsk elumuutus võib esile kutsuda halbu reaktsioone. Kolmandaks: nii mõnedki tervenenud hakkavad ravijaiks. Kahtlemata võib just selliste juhendajate tööst oodata parimaid tulemusi.

Andrew Vähi on ere näide viimatimainituist. Kümneaastasena esmakordselt koos vanematega Eestit külastades ei meeldinud talle nende sünnimaa ega elustiil. Tunnistas avameelselt, et sattus noorelt alkoholi küüsi, järgnesid uimastid, mis viisid sõltuvuseni. Isa abiga vabanes neist ja nüüd juhib ta samalaadset Lootuse küla Kanadas New Brunswickis. Lisab muheledes, et kannatab üsna hästi välja ka Eesti koos hapukapsa ja verivorstiga.

Sellest imeväärsest Eestimaa külast võiks kirjutada veel palju ja pikalt, kuid enne peaks seda külastama ja laskma oma silmal kuningas olla. Ühe ettekande vältel kuuldu ja kogetu põhjal võib vaid öelda, et oled veetnud tunnikese inimeste seltsis, kes on otsustanud Kristuse õpetust rakendada tegelikus elus. Saatku neid sellel teel taevaste vägede õnnistus ja maapealsete inimlaste toetus ning mõistev suhtumine.

Eerik Purje

Loe edasi