VES'is ilmus eesti ajakirjaniku ja telesaate „Puutepunkt” tegija Tiina Kangro artikkel. Artikli pealkiri on „Eesti 19-eurone edulugu”. Eesti Elus ilmunud artikli „Eesti rapsoodia Paul Krugmani kõverpeeglis” autor on Elle Puusaag.
Tiina Kangro küsib, kas on tõesti vajalik, et meie president ja riigijuhid peavad tähtsamaks näidata maailmale, kui „edukad” me majandusasjades ja küberneetikas oleme, samas aga hoitakse silmad kinni omaenda rahva probleemide ees. 19 eurot vihjab ühele lesele, kes on oma invaliidist poja hooldaja. Pojale antud toetusest ei tohi ema seadusepäraselt midagi enda vajadusteks kasutada; ta saab abiraha 19 eurot kuus.
Kokkuhoid, mis nähtavasti aitas Eestil tõsisemast kriisist pääseda, oli kindlasti seotud elutaseme langusega suuremale osal Eesti elanikest. Kas sama tunnetasid ka president, ministrid, rikkurid?
Näen tõsiseid probleeme ka Nova Scotias, kus me perekond on elanud 46 aastat.Looduse ja maa-ala suuruse poolest on see väga sarnane Eestiga, kuigi siin on elanikke vähem kui miljon. Suured tööstused sulgesid uksed pärast seda, kui provints oli neile laenanud raha ja vabastanud maksudest. Ettevõtted olid sunnitud tööliskonda drastiliselt vähendama ning vähendanud ka palka ja soodustusi. Kas omanikud oma palka ka vähendasid? Muidugi mitte!
Elektrikompanii tuusad andsid endile 20-25 %-lise palgatõusu, vallandasid mõned töölised ja muudkui tõstavad tarbijatele elektri hinda.Ka Nova Scotiast lahkuvad noored sest neil pole siin tulevikku.
Aegadel, kus riigid peavad rahaga kokkuhoidlikud olema, tundub kuristik suurenevat nende vahel, kellel on ja kellel ei ole, sest kokkuhoid pole kahjuks kõikide vahel õiglaselt jagatud.
Tiina Kangrol on täielik õigus küsida, kas president tegelikult üldse näeb, mis Eesti riigis toimub. Või kas näeb Andrus Ansip? Kristen Michal? Ene Ergma?
Aet Sandström
Dartmouth, Nova Scotia
