Tükikene Eesti ajalugu oli esil Deniz Alti piltidel. Frankfurti maalikunstnik oli paigutanud „surnud“ kaubalaeva „Karl Marx“ kõrbesse selleks, et pöörata külastajate tähelepanu kliima soojenemisele.
Puistlastilaev asub aga tegelikult juba aastaid laevade kalmistul Luandas Praia da Santiago rannas ja on turistide armastatud fotomotiiv. Kui tavaliselt pärast laevade mahakandmist need lammutatakse ja laevakere lõigatakse vanarauaks, siis siin lagunevad aastaid päikese ja tuule käes umbes 20 laevakeret.
Suurim laev sellel kalmistul on 70-meetrine tanker-kaubalaev „Karl Marx“. Ookeanihiiglase algne ristinimi on „Keila“, tema kodusadamaks oli Tallinn. Alus valmistati 1959. aastal teise Elva-klassi laevana Budapesti tehases Gheorghiu Dej Hajógyár numbri 1844 all. Tõenäoliselt kuulub sama klassi alla ka 1960 valminud „Haapsalu“.
1962 ühines laevatehas teiste valmistajatega nime „Ungari laevatehas“ alla. Sellest tulenevalt leidub võrgus merehiiglaste kohta napilt andmeid. Arvatavasti seetõttugi, kuna Moskva kohustas Ungarit maksma sõjareparatsioone, laevade tarnimine toimus tolleaegsele Nõukogude Eesti Riiklikule Laevaühingule. 1970. aastate lõpus anti alus koos kahe teise Nõukogude kaubalaevaga üle iseseisvunud Angola riigi laevandusettevõttele, seejärel nimetati „Keila“ ümber „Karl Marxiks“.
Puistlastilaev on puistlasti nagu teravili, maak ja muu vastava vedamiseks. Alates 1852. aastast, kui esimene puistlastilaev ehitati, on ehitatud järjest suuremaid laevu. Maagi-puistlasti-nafta-laev on kavandatud vedama nii vedel- kui ka puistlasti. Kui mõlemat veetakse üheaegselt, on last eraldi lastiruumides ja tankides. Mida täpselt „Keila“ omal ajal transportis, ei õnnestunud välja selgitada.
Puistlastilaeval „Keila“ on kolm trümmi kogumahuga 1998 kuupmeetrit ja kuus pardalaadimispoomi, millest igaühe koormuspiir on 2,5 tonni, ning seitsmes laadimispoom, mille koormuspiir on 10 tonni. Kaubalaeva kere on tugevdatud võimaldamaks läbi jää sõitmist.
1980. aastate keskel juhtis laeva Nõukogude kapten (pole teada, kas ta oli eestlane) ja paigutati Angola rannikule. 1985. aasta mai alguses toimus laeva juures tulevahetus, milles hukkus kaks inimest.
