Barbie, Hello Kitty, Smurfid, Käsna Kalle… (Spongebob.) Ja neis kõikides on muidugi šokolaadid. Parimagi tahtmise juures ei ole leinud siin advendikalendrit, milles EI oleks šokolaade. Nii muutuski leidmine kaljukindlaks sihiks.
Sisetunne ütles, et kindlasti on lihtsaid, vanaaegseid pildikestega advendikalendreid müügil Helsingis ja Stockholmis. Stockholmist leidsingi selle, mis fotol ja nüüd 1. jõulukuul meil käiku läheb. Leidsin möödunud aastal Skanseni vabaõhumuuseumi poest 25 rootsi krooni eest ($3.75). Tehtud on see Saksamaal, advendikalendri sünnimaal firmalt Korsch Verlag.
Tallinna raamatupoes leitud advenikalendri üllatus-juturaamat oli müügil poole hinnaga 4,45 € ehk ca $5.75. Selle autoriks on soomlanna Anu Stohner, välja antud Saksamaal 2007, tõlge eesti keelde Reet Kudu ja kirjastus “Kunst” 2009. See on pehmekaaneline, 101 lk ja 265 x 211 x 9 mm. Raamatu kaanel on luugikestega advendikalender. Igal päeval avaneb uus pilt. Raamatu lood on jagatud 24 päeva vahel ja leheküljed on suletud, nii et igal õhtul saab avada uue kirja. Selgus, et Anu Stohner on paljude lasteraamatute autor, millest omajagu ka inglise keelde tõlgitud.
Teine põhjus, miks pühadeni päevi lugevas advendikalendris pole šokolaade vaja, on päkapikud, kes Eestis käivad igal detsembrikuu päeval külas, poetades midagi laste aknalauale jäetud sussi sisse. Ma ei tea, kust see komme pärineb, igal juhul Rootsis seda ei esine. Meie ei ole seda kommet oma kodus ka viljelenud (meil on advendikalender), sest nagunii käivad päkapikud lasteaias. Täna just sosistas õpetaja Eva vanematele, et “päkapiku asju” võib ukse kõrvale kasti sisse jätta. See on meiesugustele väljakutse: mida omapärast ja kasulikku saaks päkapikk jagada kuni 24-le rühmas olevale lapsele? Üle päeva komm ja üle päeva mandariin? Lapsed on igal juhul sillas, nagu öeldakse. Või sees. Äkki saaks kuskilt hulgilaost osta 24 väikest hambaharja?… Meenub minu mehe iga-aastane leivanumber jõuluvana ees: “Kas on vaja arsti ka, kui on jõuluõhtu? Muidugi, et arstida kommist haiget kõhtu.”
Raamatust “Suur advendikalender”: “Täpselt 1. detsembri õhtul kogunesid loomad metsalagendikule. Puudu oli ainult linnahiir, kes oli suurepärane jutustaja. Ta pidi loomadele pajatama põneva advendiloo, mis oli jagatud 24 peatükiks. Iga päev tänasest kuni püha jõuluööni pidi ta sellest jutustama ühe peatüki. See oligi loomade advendikalender, nii oli see juba aegade algusest peale paika pandud…”
Riina Kindlam
